Euroopa usaldas Siim Kallasele asepresidendi tiitli
(32)
13.08.2004 00:01
Erkki Bahovski
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso eile välja kuulutatud komisjoni uues koosseisus kuulub Siim Kallasele ainsana uute liikmesriikide volinike seas asepresidendi tiitel.
Barroso komisjonis hakkab tööle kokku viis asepresidenti: Rootsist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Eestist. Esimese asepresidendi koha sai Rootsi eurovolinik Margot Wallström, kes hakkab asendama Barrosot tema äraolekul. Eelmises komisjonis keskkonnaküsimustega tegelenud Wallström peab nüüd keskenduma uuenduslikult Euroopa institutsioonide omavahelistele suhetele. Kolmekordne A Portugalist pärit Barroso ütles eile pressikonverentsil, et Siim Kallas hakkab täitma nn «kolmekordse A» ülesandeid. Kolmekordne A tähendab inglise keeles administrative affairs (haldus- ja personaliküsimused), audit (audit) ja anti-fraud (korruptsioonivastane võitlus). Seega langevad Kallase õlule Euroopa Komisjoni administratiivsed reformid ja personalipoliitika. Lisaks hakkab Kallas juhtima korruptsioonivastast bürood OLAF. Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Andres Kasekamp ütles, et Kallas sai põhimõtteliselt sama koha, mis Neil Kinnock (Suurbritannia) viis aastat tagasi. Toona räägiti kindlalt, et Kinnock sai mõjuvõimsa portfelli. «See on isegi parem kui võis oodata,» ütles Kasekamp. Kasekamp lisas, et korruptsioonivastane võitlus on vaid Kallase töö üks aspekte ja tegelikult on Kallasele langenud lai mandaat, mis tähendab mitmeid tegutsemisvõimalusi. Tema sõnul tingis ka Kallase varasem kogemus välis-, rahandus- ja peaministrina selle, et madalamat kohta lihtsalt anda ei saanud. Kui tõmmata paralleele Eestiga, koondaks Kallasele usaldatud vastutusvaldkond riigisekretäri volitusi kõrgemate ametnike nimetamisel, riigikontrolöri pädevust ja kapo korruptsioonivastase osakonna töö juhtimist. Tähtsad portfellid usaldas Barroso ka teistele Baltimaade esindajatele. Läti volinik Ingrida Udre sai maksu- ja tollivolinikuks ning Leedu volinik Dalia Grybauskaite eelarvevolinikuks. Kasekampi hinnangul on ka see hea, sest Läti kuulub Eestiga maksude küsimuses ühte leeri. Teatavasti on Eesti pidanud vajalikuks säilitada madalad maksud Euroopa Liidus, viidates sellega vajadusele ka Euroopa majandust edasi viia. Lisaks lätlannale ja leedulannale on Barroso juhitavas komisjonis veel kuus naist, mis on rohkem kui kunagi varem. Barroso rõhutas, et uues komisjonis ei ole esimese ega teise klassi volinikke. Enne portfellide jaotuse teatavakstegemist ringlesid Euroopas kuuldused nn supervoliniku kohast, mis pidanuks minema kas Prantsusmaa või Saksamaa esindajale. Sellele kohale pakuti praegust laienemisvolinikku Günter Verheugenit. Sakslasest sai küll ettevõtluse ja tööstusega tegelev asepresident, kuid tal pole mingit eristaatust. «Portfellid on hästi jaotatud ja tasakaalus,» hindas ka Siim Kallas Barroso valikut. Tema sõnul näitab tasakaalu seegi, et ei leidnud kinnitust hirm, mille kohaselt suurriigid võtavad olulised kohad endale ja jätavad väikeriikidele vähetähtsad. Kallas rõhutas, et kõikide komisjoni liikmete hääled on võrdsed. «Ametite järjestusest ei maksa mingit hierarhiat välja lugeda, järjestus on pigem protokolliline,» ütles ta. Barroso jaotuse üle väljendas head meelt ka peaminister Juhan Parts. «Komisjoni president tõendas, et ei ole suuri ega väikeseid, tähtsamaid ega vähemtähtsaid riike,» ütles Barrosoga komisjoni kujundamise ajal tihedas kontaktis olnud Parts BNSile. Oluline välissuhtlus Vastuseks küsimusele, kas viis aastat ametis oleva komisjoni koosseis muutub, kui ELi liikmeks saavad Bulgaaria ja Rumeenia, vastas Barroso põhimõtteliselt jaatavalt. Ta viitas oma õigusele portfellide jaotust komisjonis muuta. Lõplikult otsustamata on veel, missuguse staatuse omandab praegune Euroopa Komisjoni eriesindaja välisasjades Javier Solana ja millise rolli saab komisjoni juures põhiseaduslikus lepingus ette nähtud ELi tulevane välisminister. Barroso sõnul on praegu tegemist üleminekuperioodiga. Ta ütles, et välissuhetega on praegu seotud mitu volinikku ning koostöös Solanaga tuleb ELi välissuhtlus viia ühtsele alusele. Kui Euroopa Parlament annab uuele komisjonile oma õnnistuse, asub see tööle 1. novembrist. Senises komisjonis oli viiest suuremast liikmesriigist (Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia ja Hispaania) kaks esindajat, kuid nüüd on 25-liikmelises komisjonis vaid igast liikmesriigist üks esindaja. Lisaks Barrosole endale on AFP teatel peaministrina leiba teeninud veel vaid kaks meest – Siim Kallas ja tšehh Vladimir Spidla. Komisjoni roll • Komisjoni ülesandeks on sisuliselt Euroopa Liidu valitsemine. Komisjon on oma otsustustes sõltumatu, volinikud peavad andma vande, et nad ei esinda oma asukohamaa huve. • Komisjonil on õigus algatada ELi seadusi, mis peavad olema kooskõlastatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukoguga. • Komisjoni asukohaks on Brüssel. Eestis asub Euroopa Komisjoni esindus. Allikas: PM
|