Eriteenetega soomlane tähistas juutide tapmiskonverentsi
13.07.2007 00:01
Vahur Koorits, Postimees
Haakristiga käepaela ja Maarjamaa Risti V klassi ordenit kandes
poseeris eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse saanud soomlane Risto
Teinonen kaamera ees ja lõikas naeratades lahti haakristiga torti.
Foto pärines juutide hävitamisele pühendatud Wannsee konverentsi aastapäevalt. Veel eile hommikul rippus ülesvõte koos teiste natsismihõnguliste fotodega Teinoneni lehel miljonite kasutajatega rahvusvahelises suhtlusportaalis Orkut. Selle aasta 20. jaanuaril said Tartus kokku umbes 30 inimest, kellest suurem osa olid tudengid, et tähistada Wannsee konverentsi 65. aastapäeva. Tähistasid sündmust Just sellel 1942. aastal peetud konverentsil arutas Natsi-Saksamaa juhtkond lõplikku plaani kõigi nende kontrollitud aladel elavate juutide tapmiseks. Esimese osana Euroopast kuulutati «juudivabaks» Eesti, mille juutidest peaaegu kõik olid selleks ajaks kas Nõukogude tagalasse põgenenud või natside käe läbi tapetud. Tähistamise korraldaja Risto Teinoneni sõnul sõid osalejad head toitu, jõid head veini ja kuulasid eesti muusikat. Küsimusele, miks selline kokkusaamine toimus, vastas Teinonen: «Miks ei tohiks. See on Eesti ja eriti Tartuga seotud, sest üks konverentsist osavõtja, Georg Leibbrandt, käis Tartus koolis.» Üritusel osalejad ei kuulu tema sõnul mingisse organisatsiooni, kuid ei olnud ka niisama juhuslikud tegelased. Maarjamaa Risti kandmist koos haakristiga kommenteeris Teinonen järgmiselt. «Miks mitte, see oli pidulik üritus.» Tema sõnul polnud Tartus toimunu puhtalt ajalooline stiiliüritus, vaid ajaloolise sündmuse ehk Wannsee konverentsi aastapäeva tähistamine. Teinoneniga seotud MTÜ Uus Euroopa on korraldanud ka Adolf Hitleri sünnipäeva tähistamisi. «See inimene, kelle sünnipäeva tähistati, oli möödunud sajandi suurkuju, kes on väga palju ka Eestit mõjutanud,» leidis Teinonen. «Ta tõstis oma riigi jalgadele, ta likvideeris töötuse, ta sai sakslased jälle uskuma oma riiki, ühendas Saksamaa ja Austria. Inimesele ei pea andma kehva hinnangut sellepärast, et ta kaotas sõja.» Jääb märgist ilma? Presidendi kantselei ei jaga Teinoneni hinnangut ja kommenteeris fotot järgnevalt. «See tekitab sügava piinlikkustunde. Loomulikult on selline käitumine täiesti kohatu ja ennekuulmatu, see on vastuolus Eesti Vabariigi väärtushinnangutega. Fašism, nagu ka kommunism, on teinud Euroopale kohutavalt kurja ning nende sümbolite all on hukka saadetud miljoneid inimesi.» Pärast Postimehe arupärimist võttis Teinonen aga foto maha koos ülejäänud piltidega, mis kujutasid kas erinevaid natsisümboolikat kasutavaid üritusi Eestis või olid internetist leitud natsismihõngulised fotod. Presidendi kantselei uurib nüüd, kas Teinonenilt saaks Maarjamaa Risti ära võtta. «Vabariigi president palus juristidel leida võimalus, kas ja kuidas on võimalik Risto Teinonenilt ära võtta talle Eesti riigi poolt annetatud Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk,» teatas presidendi kantselei nimel avalike suhete nõunik Toomas Sildam. Teinonenile skautluse edendamise eest Eesti kodakondsust anda soovitanud kunagine Isamaaliidu tipp-poliitik, korduvalt nii ministri- kui ka parlamendisaadiku ametit pidanud Toivo Jürgenson rõhutas piltidest kuuldes, et kui tema oma ettepaneku tegi, siis polnud Teinoneni natsismikalduvustest midagi teada. Seesuguste stiiliürituste korraldamine on Jürgensoni sõnul aga äärmiselt kahetsusväärne, sest annab Venemaa propagandale ainult uut hoogu.
|