|
Astronaudid uurivad süstiku tiibade ja ninaosa seisundit 15 meetri pikkuse
robotkäe otsas oleva sensorsüsteemi külge paigutatud kaamera ja laserseadme
abil, vahendavad BBC ja Reuters.
Sellisel moel suudetakse tuvastada ka laeva suurust arvestades imeväikeseid,
mõne millimeetri suuruseid pisivigastusi.
Tegemist on rutiinse ülevaatusega, mis muudeti süstiku meeskondadele
kohustuslikuks pärast kolm aastat tagasi Columbiaga juhtunud katastroofi.
Mõningaid kõhklusi seoses Discovery stardiga tekitas asjaolu, et vahetult
pärast õhkutõusmist eraldusid süstiku kütusepaagist väikesed isoleervaha tükid
ja lennule eelnenud päeval avastati kütusepaaki katvast vahast ka väike
pragu.
NASA ametnike sõnul on teatud hulga vaha eraldumine kütusepaagist
õhkutõusmisel siiski paratamatu ja see ei kujuta endast kosmoselaevale mingit
ohtu.
NASA süstikuprogrammi juht Wayne Hale luges Discovery seekordse
pisiviperustest hoolimata õnnestunuks ja pidas seda suureks edasiminekuks
võrreldes varasematega.
Discovery pardal viibib seitse astronauti - viis meest ja kaks naist.
Missiooni kestuseks on planeeritud 12 päeva ja selle eesmärgiks on toimetada
rahvusvahelisse kosmosejaama ISS 13 tonni varustust ja seadmeid.
Süstik peaks kosmosejaama juurde jõudma homme.
Lisaks rahvusvahelise kosmosejaama teenindamisele peab Discovery meeskond
katsetama ka süstikule turvalisuse parandamiseks tehtud uuendusi, millele NASA
on viimase kolme aasta jooksul kulutanud 1,3 miljardit dollarit ehk üle 16
miljardi krooni.
Missiooni lõpus jäetakse sakslane Thomas Reiter rahvusvahelise kosmosejaama
pardale, ülejäänud meeskonnaliikmed naasevad maale.
Tegemist on esimese süstikulennuga 2006. aastal ja üldse 115. lennuga NASA
süstikuprogrammi ajaloos.
Discovery peaks Maale naasma 16. juulil. Toimetas Oliver Tiks, PM online |
