Tudengid Tartu Ülikooli peahoone ees Foto: Margus Ansu

Kaks aastat kehtinud ülikooliseadus ei võimalda riigieelarvelisel kohal õppides vahetada omandatava hariduse valdkonda.

Haridus- ja teadusministeerium põhjendab seaduses sätestatud piiranguid sellega, et kõrgkooli sisseastujad teeksid oma erialavaliku teadlikumalt.

EÜL märkis pöördumises, et tudengid mõistavad seaduse üldist eesmärki kasutada riiklikke ressursse efektiivselt ja tagada õiglane ligipääs haridusele.

Samas leiab EÜL, et praeguses olukorras sätestab seadus piirangu liiga kategooriliselt, arvestamata mitmendat korda sisseastuvate isikute erinevat tausta ja sisseastumise põhjuseid.

«Nimelt kehtib keeld ühtemoodi nii lühikest aega kõrgharidust omandanule kui ka õpingud peaaegu lõpetanud tudengile. See tähendab, et esimest korda sisseastujatele ei anta vigade parandamise võimalust ebaõnnestunud erialavaliku korral,» nentis üliõpilasliit.

EÜLi hinnangul võivad ebaõnnestunud valikud olla kahjulikud edasise õppetee suhtes nii üksikutele valikulangetajatele kui ühiskonnale tervikuna.

Tudengid tegid ettepaneku muuta ülikooliseadust selliselt, et üliõpilasel oleks õigus ühel korral eriala ja õppeasutust vahetada ja teist korda riigieelarvelisel kohal õppima asuda, kuid mitte hiljem kui pärast esimese õppeaasta läbimist.

Haridusministeeriumi teabekorralduse osakonna konsultandi Aire Koiki sõnul on aga ülikooliseaduses sätestatud piirangud riigieelarvelisel kohal õppimise kohta mõeldud selleks, et kõrgkooli sisseastujad teeksid oma erialavaliku teadlikumalt ning ei toimuks pidevat eriala vahetamist ühelt nn tasuta kohalt teisele.

Kui üliõpilane on eriala valesti valinud ja soovib õppekava vahetada, saab ta seda teha, kuid riik neid õpinguid enam ei finantseeri, märkis Koik.

Koik lisas, et teist korda riigieelarvelisele kohale kandideerijatel ei tasu loota võimalusele, et nad «vahele ei jää».

Sisseastumisel küsitakse õppeasutuses üliõpilaskandidaadi käest, kas ta on riigieelarvelisel kohal õppinud. Kui üliõpilane esitab valeinfot, ilmneb see siis, kui üliõpilase andmeid hakatakse üliõpilaste registrisse sisestama.

Vastuvõetud üliõpilaste kohta peavad andmed esitama kõik õppeasutused ja kõik üliõpilased kantakse ka registrisse.

2002. aastal rakendunud 3+2 süsteemis toimub kitsam erialavalik alles magistriastmes, bakalaureuseastmes omandatakse valdkonna üldteadmised.

Seega on 3-aastase bakalaureuseõppe riigieelarvelistel üliõpilastel ministeeriumi hinnangul paindlikumad võimalused oma esialgset valikut muuta, võrreldes nn vanade, 4-aastaste bakalaureustega.

«Mil määral 3+2 süsteemi sisse programmeeritud paindlikkus tegelikkuses realiseerub, selles osas annavad selgust bakalaureuseõppest magistriõppesse ülemineku kogemused lähiaastatel,» ütles Koik.

Eriala tasuta vahetamise keeld on kehtinud juba kaks aastat, kuid ülikoolid on seda seaduse segase sõnastuse tõttu teistmoodi tõlgendanud.

Möödunud nädala kirjutas Postimees, et hoolimata seadusest võtavad ülikoolid endiselt vastu riigieelarvelistel kohtadel eriala vahetavaid tudengeid, seadusest üleastumist põhjendatakse korralike andmebaaside puudumisega. 

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0