Edith Masai võidukas finiš 3000m jooksus kergejõustiku Kuldliiga avavõistlusel Pariisis 1. juulil Foto: afp

Keenia maratonijooksjad on viimasel aastakümnel valitsenud maailma esikümmet ning püstitanud uusi rekordeid. Riigi lipp pole aga kerkinud kõige kõrgemal pärast 1987. aastal Roomas toimunud MM-võistlusi, kui Douglas Wakiihurist sai esimene keenialasest maailmameister.

Tiitlivõistlustel on keenialased jäänud etiooplaste ja marokolaste selja taha. Jooksjatel on puudunud motivatsioon riigi eest võistlemisel, tähtsamaks on peetud rahalise preemiaga võistlusi.

«On olemas inimesed, kes on sündinud valetajateks. Tean hästi, et nad valetavad selleks, et ei peaks oma riigi eest võistlema,» ütles Keenia koondise peatreener Dan Muchoki.

Juuni lõpus ütlesid kaks tippjooksjat Paul Tergat ja Martin Lel ära osalemisest Helsingi MM-võistlustel. Mõlemad põhjendasid oma otsust vigastusega.

Skeptikute hinnangul polnud keeldumise põhjus vigastused. Mehed lihtsalt ei soovi osaleda võistlustel, kus puuduvad suured auhinnarahad. Energiat soovitakse hoida näiteks New Yorgi ja Chicago maratonide jaoks.

Peatreener Muchoki sõnul keeldusid ka näiteks Sammy Korir ja Edith Masai viimasel hetkel osalemisest Ateena olümpiamängudel.

Masai, kes on üks Keenia suurimaid medalilootusi, jäi olümpial 5000 meetri jooksust eemale jalavigastuse tõttu. Nädal hiljem jooksis ta kergejõustiku GP-etapil hooaja parima tulemuse.

Masai peaks Helsingis osalema 10.000 m jooksus, kuid ta on peatreeneri sõnul pideva kontrolli all. «Kui ta ei ole vastaval tasemel, peame ta asendama,» märkis Muchoki.

Keenia meesjooksjatest osalevad Helsingis noored 20- kuni 23-aastased maratonijooksjad. Naiste koondises on nii uusi noori lootusi kui ka vanu tähti, nagu näiteks MM-tiitlit kaitsev Catherine Ndereba.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5