«Võit langes kaela nii ootamatult, et alguses ei osanud sellest isegi rõõmu tunda,» tõdeb projekti «Tantsides pimeduses» üks algatajaid Kristiina Peetsalu (27). Ta tunnistab, et tundis esialgu koguni piinlikkust, et just nende projekt välja valiti. Neiu kartis nimelt, et valitud said nad vaid seepärast, et puuetega inimeste teema on praegu aktuaalne. Suhkurtõbi põhjuseks Enamik eestlaste tantsuprojektis osalejaid on oma nägemise kas täielikult või osaliselt kaotanud suhkurtõve tõttu. «Selline nõme seis, nagu mul praegu on, tekkis umbes poolteist-kaks kuud tagasi,» selgitas Peetsalu. Nägemise kiire halvenemine tõmbas ligi neli aastat tagasi kriipsu neiu õpingutele Tartu Ülikoolis ja meelepärase tööotsa juhiabina. «Pidin töölepingule alla kirjutama minema, kuid selleks ajaks oli nägemine läinud,» tõsineb ta. Et aga noor naine on elu aeg tegus olnud, ei soostunud ta ka nägemise kadudes mingiks müürilillekeseks hakkama. Selle asemel õppis ta juurde hoopis massööriameti ja astus Põhja-Eesti Pimedate Ühingu noortekogusse. Ratastoolitants innustas Sealt sai alguse ka hiljuti auhinnatud projekt «Tantsides pimeduses». Noored viidi lihtsalt tutvuma Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga, kus nad nägid ratastoolis olijate line-tantsu esitust. See jättis neisse sügava mulje. «Mõtlesin, et issand jumal, isegi ratastoolikad suudavad – meil ju jalad all, mis meil viga!» Kibekiirelt kirjutasid hakkajad noored euroliidule projekti, millega kavatseti hakata pimedate ühingu majas noortele vaegnägijatele kõhu-, line- ja seltskonnatantsu õpetama ja lisaks veel pilatesega tegelema. Liikumist arendav projekt sai Euroopast heakskiidu ning südikatele tantsuhuvilistele anti oma unistuse elluviimiseks 100 000 krooni. Sellest jagus terveks aastaks. «Võtsime kätte ja võimaldasime tantsutunde ka teistele meiega samas seisus olevatele noortele,» sõnas Peetsalu. Ei saa jätta küsimata, kuidas pime tantsuliigutused selgeks saab. Peetsalu selgitab, et mõned neist eristavad siiski heledamaid ja tumedamaid varjundeid, tantsuõpetaja kannab valgeid tosse ja pükse ning seletab kõik liigutused ükshaaval lahti. Kuna noored leidsid, et tantsutunnid jõudsid aastaga häbematult ruttu lõpule, saatsid nad kodumaisele noorteprojektide konkursile «Tähed särama» uuesti sarnase projektitaotluse. Seekord eraldati neile 75 000 krooni ning nii saavad vaegnägijatest noored sel sügisel taas pimedate ühingu ruumides rütmikat liikumist nautida. Ühelt poolt on Peetsalu uhke, et nende projekt nii suure tunnustuse pälvis. Samas pole ta päris veendunud, et seesugune vabatahtliku töö teda karjääriredelil edasi aitab. «Teen ma siis tööd või ei,» vasardab ta peas tõsine küsimus. Eks soovi ka Euroopa Liit, et selline tunnustus aitaks noortel tööd leida ning et tööandja arvestaks noore algatus- ja organiseerimisvõimet. Peetsalu loodab, et ehk avab tunnustus tulevikus talle nii mõnegi ukse. «Saaks kas või CV Online’is kunagi selle punktikese lisada,» pakub neiu lootusrikkalt. Noorteauhind • Euroopa noortenädalat peeti tänavu kolmandat korda, varem on seda peetud 2003. ja 2005. aastal. • Euroopa noorteauhinnaga märgitakse üht projekti igast riigist, mis on liitunud programmiga «Euroopa noored». • Võistlevad projektid, mida «Euroopa noored» on viimase kolme aasta jooksul rahastanud ning mis kattuvad konkreetse aasta temaatikaga. Tänavu on teemaks võrdsed võimalused. Eestis on selle aja jooksul rahastatud tuhandet projekti. • «Tantsides pimeduses» esitas auhinna nominendiks Euroopa Noored Eesti büroo. • Lisainfo aadressil euroopa.noored.ee. |
