Laps loob perre omad rütmid ning juba neid järgides hakkavad kilod vaikselt kaduma. Igapäevatoimetused titaga on koormuse poolest võrreldavad tööpäevaga, ent samas oma siiraste emotsioonidega täiesti võrreldamatud. See on kokkukasvamise kaunis aeg. Nii lapsele kui emmele mõjub hästi jalutamine kandelina või kõhukotiga. Raseduse ajal alustatud jalutuskäigud võiksid vankriga saada veelgi pikemad ringid. Oma osa on argitoimetustel, emal laps süles või puusal. Kui need iseenesestmõistetavad tegevused ei avalda siiski kehale soovipärast mõju, võib hakata mõtlema eri lisaliikumist võimaldavate tegevuste peale. Sünnitusest taastumisel on kõige õrnem aeg esimesed kaks-kolm kuud. Oluline on olla kannatlik ning samuti endale aru anda, miks ja kelle pärast raseduseelset vormi taga ajada. Võimlema Üks mõnusamaid viise trenniga alustada on beebiga võimlemine, mille vaieldamatuks plussiks on, et pole vaja muretseda, kelle kätte nii väikest last hoida anda. Ema ja lapse keskuses beebidele võimlemist andva Gerli Jahimaa rühmades on noorimad «sportijad» pooleteisekuused. Titaga võimlemist saab teha täiesti vabalt ka koduses õhkkonnas. Eri harjutusi näitab Gerli Jahimaa kolmapäeviti ETV «Terevisioonis». Kuigi telepildis tundub kõik lihtne ja selge, tasub kodus järele tehes olla ettevaatlik, sest televõimlejatel on juba tunnist teatav vilumus. Sestap soovitab Jahimaa võimalusel teha kaasa mõned tunnid rühmaga, et saada lisaks kindlustundele uusi ideid. «Ekstreemsemaid harjutusi võiks teha ainult siis, kui ema või isa on endas täiesti kindel. Kui juba ise kahelda, siis see kõhklus kandub lapsele edasi. Parim oleks selliseid kaelamurdvate trikkidena näivaid harjutusi teha alguses juhendaja juuresolekul.» Neil, kes eelistavad siiski kodus ja omaette võimelda, soovitab Gerli Jahimaa vaadata harjutusi beebifoto.ee kodulehelt, aga võimalusel kas või pisteliselt ja eri õpetajate tundides käia. «Mina arvan, et suurem põhjus, miks emad tulevad tundi võimalikult vara, on just see, et saaks teiste emmedega suhelda ja oma rõõme-muresid jagada,» lisab ta. Mõtted klaariks Kuna intensiivsemaid trenne tasuks alguses vältida ja keskenduda keha taastumisele, siis on heaks alternatiiviks jooga. Kundalini-jooga õpetaja Liina Aaslepa sõnul sobib joogaga tegeleda igas vanuses ja sellega võib alustada ükskõik millal. Kuna kundalini-jooga on natuke füüsilisem ja võib esimesel hetkel isegi raske tunduda, soovitab Aaslepp alustada algtasemes esmaste põhimõtete selgeks tegemise ning lühemate harjutustega. Joogat võib vabalt teha ka kodus ja endale sobival ajal, eriti kui pole beebit kellelegi hoida anda, kuid sel juhul on soovitav enne mõned tunnid koos juhendajaga läbi teha. Võimalik on endale selgeks teha ka konkreetsed kriad ehk harjutustekompleksid vastavalt sellele, mida kellelgi parasjagu on vaja. Ehkki joogatunniga ei saavuta jooksutrenniga võrreldavat füüsilist koormust, annab see organismile head toonust ja mõjub enesetundele hästi. Lisaks joogale annab Liina Aaslepp vabastava hingamise tunde. «Vabastav hingamine on sügavalt lõdvestav hingamistehnika. See aitab teadliku, sügava ja ühendatud hingamise abil vabastada aastate jooksul kehasse talletunud füüsilisi ja emotsionaalseid pingeid. Tänu sellele on võimalik saada kontakti oma sügavama olemusega, taastada meelerahu ja heaolutunne,» kirjeldab Aaslepp. Vabastav hingamine sobib nii rasedatele kui ka värsketele emmedele. Teadlik ja ühendatud hingamine loob lapsega parema kontakti juba enne sündi, on oluline ja abistav sünnituse ajal ning ka taastumisel pärast sünnitust. Eriti soovitab Aaslepp neid võtteid kasutada, kui seljataga on raske sünnitus. Igaühele oma Nii palju, kui on inimesi, on eelistusi ka sportimise osas. Taastumisperioodil tuleks oma valikul samuti lähtuda sellest, mis raseduseelsel ajal olid eelistatumad alad. Kellele mõjub hästi ujumine ja vesiaeroobika, kes parema meelega võimleks ja kes teeks midagi hoopis rahulikumat. IaI Jooga võlu Kristi Tork-Sarapuu, (pildil) peagi kolmeseks saava poja ja viieaastase tütre ema, ühines joogarühmaga möödunud sügisel ja on oma valikuga väga rahul. «Mulle ei meeldi higistada ja end väsitada. Ilmselt üks põhjus, miks ma tahtsin tulla, oli ka tahtmine kodust välja saada. Siin ma nagu puhkaksin. Kui varem olen käinud mingites trennides, kas või aeroobikas, tundsin end kuidagi väga väsinuna, samuti pidin end sundima. Siia tulen ma alati rõõmuga, ootan kohe seda päeva. Tänu joogale olen saanud ka oma õlaprobleemidele leevendust. Tunnen igapidi, et ma ei ole enam nii kange, liigesed on kuidagi painduvamad.» Muutused on vajalikud Kristiina Uriko psühholoog Muutused, mis leiavad aset raseduse ajal, sünnitusel ja sünnitusjärgsel perioodil, on vajalikud ja märgatavad ning sugugi mitte juhuslikud. Näiteks valmistub naise keha juba esimestel raseduskuudel lapse rinnaga toitmiseks, kogudes selleks raseduse jooksul vajalikke varusid. Kui on tegemist esimese lapsega, võib naine arvata, et pärast sünnitust läheb keha kohe varasemasse vormi tagasi. Kehale tuleb anda aega. Paljud emad on öelnud, et kehakaal saavutab soovitud taseme, kui seda meeleheitlikult ei jälgi. Kindlasti aitab taastuda läbimõeldud toitumine ja liikumine. Ennast ei saa tähelepanuta jätta, kuid ei tohiks ka liiga palju nõuda. Liikumise puhul oleks hea arvestada sellega, mida, millal ja kuidas teha. Alguses piisab emale ka jalutamisest ja sellest liikumisest, mida beebi igapäevaselt pakub. Võimlemisharjutuste valikul tuleb olla tähelepanelik just vahetult sünnitusjärgsel perioodil. Öeldakse, et naise keha kui füüsiline struktuur taastub 7–8 kuud pärast sünnitust, esimesed kolm kuud on aga kõige hellem aeg. Teatud harjutusi, näiteks vaagnapõhjalihastele, võib siiski hakata tegema juba paar tundi pärast sünnitust. Nii kõhu- kui ka seljalihaste harjutuste valikul tuleks olla tähelepanelik ning alustada leebete harjutustega. Kui on tegemist olnud keisrilõikega, tuleks naisel konsulteerida ka oma arstiga. Oluline on meeles pidada, et iga ema muudab eriliselt kauniks tema laps ja iga lapse saab rõõmsaks muuta tema ema. |
