| |
|
 |
Tunnustatud pedagoog Aarne Saluveer ei saa aru neist, kes ütlevad lapsele: kuule, sa ei pea viisi, ära laula. Lapsi tuleb, vastupidi, laulma julgustada, kõlab tema seisukoht. Foto: Peeter Langovits |
 |
Laul pumpab adrenaliini verre
(1)
13.05.2005 00:01
Kristel Kossar, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Eesti Kooriühingu juhatuse esimees Aarne Saluveer võrdleb suures kooris
laulmist ekstreemspordiga – laulupeol esinemine tekitab oluliselt võimsama
sisemise tunde kui kaljult merre hüppamine, kuid on mitu korda turvalisem.
Emad-isad peaksid tema hinnangul koos lastega laulma, pilli mängima ning õpetajad julgustama kõiki lapsi oma häält julgemalt kasutama. Mis seisus Eesti koorimuusika praegu on? Asjad liiguvad ülesmäge, tõestuseks XXIV üldlaulupidu. Eesti kooriühing korraldab aastaauhindade kontserti. Eelmine aasta tõi Eestile koorimuusika Grammy. Euroopa ringhäälingute liidu otse-raadioeetri konkursi «Let The People Sing» finaali üheksast koorist on kaks Eestist Äsja lõppenud rahvusvahelise koorifestivali «Tallinn 2005» konkursile pääses väliskooride kõrval tervelt 20 Eesti kollektiivi. Grand prix’ sai noortekoor Voces Musicales, mida juhatab Risto Joost – tähelepanuväärne tulemus, sest noortel on tänapäeval laulmise kõrval rohkelt ahvatlusi. Koorimuusikas on kandev roll koolidel, sealsetel kooridel ja nende juhtidel. Mis toimub meil muusikakasvatuses? Muusikakasvatuse seis koolides paraneb, ilmuvad uued õpikud ja töövihikud. Kahjuks pole aga piisavalt muusikainstrumente. Kui anda algklassidest alates huvitavaid ja harivaid muusikatunde, laulavad kõik lapsed hea meelega, mängivad mitut pilli ning omandavad esmase muusikalise kirjaoskuse. Koorilaulutunnis ärkab lapses tunne, et tal on hinges laulud, mida ta laulda tahab. Laul aitab elus hakkama saada, teeb õnnelikumaks. Võimaldab praegune üldhariduskooli muusikaõpetus seda tunnet saavutada? Õppekava elustajaks ja sobitajaks on ikka õpetaja. Õpetajatena võiksime olla aktiivsed tegevmuusikud – see on osa elukestvast õppest ning aitab ka emotsionaalselt taastuda. Ütlen igale tulevasele muusikaõpetajale, kes muusikaakadeemias mu tunde vaatamas käib – rõõm tuleb laste arengust, ka nende laste puhul, kes esimesse klassi tulles viisigi ei pea. Juba esimeses klassis võiks olla nii – mida noodikirjas näen, seda õpin kuulma. Mida kuulen, seda mängin kehapillil, rütmipillil, ksülofonil, siis klaveril, kitarril, viiulil jne. Alguses kas või ühe, pärast kõigi kümne sõrmega. Kogenud Rootsi kolleegid ütlesid juba mitme aasta eest, et heaoluühiskonna lastel on häälepaelad vähe arenenud – ei hõisata ega hõiguta, tänu Pampersile laps ei nuta ega karju enam. Aga mida häälepaelad laulmisel teevad? Töötavad vahel täie võimsusega... Lapsi tasub julgustada oma häält kasutama, mitte öelda, et kuule, sa ei pea viisi, ära laula. See oleks sama hea, kui ujumisõpetaja saadaks basseiniservalt tagasi need lapsed, kes esimesel katsel vee peal ei püsi. Nii et põhimõtteliselt õpib laulma igaüks? Sõltub loomulikult, mis tasemel ja kui keerulisi partituure, aga üldiselt küll. Sellega võib iga hetk alustada. Mulle meeldib, kui mõnelgi pool maailmas alustavad inimesed muusikatundidega isegi suhteliselt vanas eas. Minnaksegi veel viiekümneseltki tšellotundi ega häbeneta. Meie inimesed pole veel valmis muusikalist eneseväljendust nii vabalt rakendama. Emad-isad peaksid laulma ja pilli mängima koos lastega. Laulda tuleks ka lapse ootamise ajal. Kui palju laulupidu popkultuurile lõivu peab maksma? Möödunud koolinoorte laulupeoks telliti teos ju Andrew Lloyd Webberilt. Ma ei taha kedagi kritiseerida. Iga pidu oli omas ajas hea ja ainult tänu eelnevatele kogemustele oleme täna targemad ning saame teha paremini. Usun, et laulupidu on kogu Eesti pidu, hõimu sakraalne kogunemine, südameasi nagu ema sünnipäev. Kaine. Miks ma ütlen kaine? Sest et ka Õllesummer reklaamib üht õhtut jätkuvalt laulupeona; kuid millise peona? Piirid lihtsalt peo ja laulupeo vahel tuleb iseendi sees
tõmmata.
Kooriühing • Eesti Kooriühing on 1921. aastal asutatud Eesti Lauljate Liidu õigusjärglane, taasasutatud 1982. • On kõiki Eesti koore ja puhkpilliorkestreid hõlmav katusorganisatsioon (umbes 1000 koori ja 60 puhkpilliorkestrit) 30 000 laulja-mängijaga. • Kooriühing on Rahvusvahelise Koorimuusika Föderatsiooni (IFCM) ning Euroopa Noortekooride Föderatsiooni Europa Cantat liige. • Ühingu esimehed on olnud Gustav Ernesaks (1982–86), Venno Laul (1986–96), Ants Soots (1996–2000) ja Aarne Saluveer (2000–k.a).
|