Kas europarlament saab mõjutada olulisi otsuseid?
(2)
13.05.2004 00:01
Enn Eesmaa
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Enn Eesmaa hinnangul on oluline, et iga Euroopa Liidu tööorgan muutuks oma tegevuses efektiivsemaks ja läbipaistvamaks. Sellele aitab kaasa bürokraatia vähendamine ja töö koondamine ühte linna.
Euroopa Parlamendil on juba täna oluline roll, kuid see kasvab veelgi. Teatavasti on europarlamendi saadikud ja Euroopa Nõukogusse kuuluvad valitsusministrid ühiste õigusaktide vastuvõtmisel võrdses seisundis. Kaasotsustusmenetlust aga rakendatakse ennekõike just selliste õigusaktide puhul, mis otseselt mõjutavad Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike ja äriettevõtete argielu, siseturu küsimused kaasa arvatud. Kaasmenetluse teel reguleeritakse täna keskkonda, teadus- ja arendustegevust, tarbijakaitset, kultuuri, haridust ja tervishoidu puutuvat. Neid valdkondi mõjutavaid õigusakte on võimalik vastu võtta vaid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vormikohase heakskiidu korral. Loomulikult annab europarlament koostöömenetluses aga ka nõusoleku, nõuandvate arvamuste ja muu sellise kaudu suuniseid teisteski Euroopa Liidu poliitikavaldkondades ning viseerib kõigi euroliidu institutsioonide arveid. Parlamendi tähtsust rõhutab asjaolu, et fiskaalmõttes kõige alus, iga-aastane euroliidu eelarve ei jõustu enne Euroopa Parlamendi presidendi allkirja. See aga tagab parlamendi poliitiliste prioriteetide rahastamise, võimaldades seatud eesmärke reaalselt saavutada. Ka Euroopa Komisjon annab parlamendile aru kõikide valdkondade poliitilistest otsustest. Kui kaks kolmandikku parlamendisaadikuist nii otsustab, avaldab europarlament Euroopa Komisjonile umbusaldust. Osa komisjoni liikmetest ongi juba avaldanud arvamust, et Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide tähtsus kasvab eurokomisjoni pädevuste arvel, vähendades liigselt selle institutsiooni osakaalu. Eks mõneti võib volinikest arugi saada. Kuid Euroopa Parlament on ka ainus organ, mida Euroopa kodanikud otseselt valivad. Vaid europarlament peab avalikkusele avatud nõupidamisi ja koosolekuid. Kuid see pole veel kaugeltki kõik. Euroopa Parlament hoiab silma peal ka euroliidu raha euro käekäigul. Kohtutakse regulaarselt Euroopa Keskpanga presidendiga, tagamaks euro haldamise läbipaistvust. Euroopa Parlament kiidab heaks või lükkab tagasi ka ühinemislepingud, lõviosa kõigist neist rahvusvahelistest lepingutest, millega Euroopa Liit ühineb. Seega mõjutab Euroopa Parlament juba täna otseselt ja märgatavalt Euroopas tehtavaid otsuseid. Eurooplaste poolt otse valitud europarlamendi tulevikku aga hakkavad teiste hulgas planeerima ja kujundama ka Eestist valitud saadikud. Keskerakonna jaoks on oluline, et iga ELi tööorgan muutuks oma tegevuses efektiivsemaks ja läbipaistvamaks. Sellele aitab loomulikult kaasa ka bürokraatia vähendamine ning parlamendi ja komisjoni enda töö koondamine ühte linna senise Brüsseli ja Strasbourg’i ja Luksemburgi vahel pendeldamise asemel. E-maailma idee tuleb Euroopas viia esmalt nendeni, kelle võimuses on muuta arusaama mõistlikust aja- ja rahakasutamisest. Loodan, et Euroopa poliitika on valmis uue liitumislainega koos üle elama ka sellised väiksed ajalooliste harjumuste muutmised nagu töökohtade koondumise ühte linna. Kindlasti seisab Keskerakond ka Nizza kokkuleppes fikseeritud põhimõtte eest, et igal liikmesriigil oleks vähemalt viis esindajat Euroopa Parlamendis.
|