Euroopa Parlament on tänases Euroopas üks institutsioone, mille võim on viimasel aastakümnel pidevalt kasvanud ning kasvab lähitulevikus veelgi. Kui kümmekond aastat tagasi võis seda tõepoolest pidada «veteranpoliitikute viimaseks puhkepaigaks», siis nüüd on olukord muutunud.

Euroopa Parlament omab juba täna otsustavat sõnaõigust nii siseturu arendamise kui näiteks kaudsete maksude küsimuses, aga järjest rohkem ka välispoliitikas. Loomulikult jagab ta oma otsustusõigust teiste Euroopa institutsioonidega, kuid Euroopa Parlamendita pole nendel aladel enam võimalik otsuseid langetada.

Samal teemal: Kas europarlament saab mõjutada olulisi otsuseid? (2)

Euroopa Parlamendis oleks näiteks praeguseks Euroopas järsult tõstetud mootorikütuse miinimumaktsiisi, mis oleks Eestis ja teistes liituvates riikides kaasa toonud mitmekroonise lisa bensiini hinnatõusule. Euroopa Rahvapartei (Eestis Isamaaliit ja Res Publica) ning sotsiaaldemokraatide (Eestis Sotsiaaldemokraatlik Erakond) häältega lükati see ettepanek aga tagasi, kuigi liberaaldemokraadid (Eestis Reformierakond ja Keskerakond) maksude tõstmist toetasid.

Teiseks heaks näiteks on Euroopa Parlamendi osa Euroopa Liidu Venemaa-poliitika kujundamises. Just Euroopa Parlamendi ühemõtteliselt selged seisukohad Tšetšeenia küsimuses sundisid oma positsioone muutma ka Euroopa Liidu «troikat», kes mäletatavasti vahepeal president Putiniga selles küsimuses suurima üksmeele oli leidnud.

Meelde tasub tuletada ka hiljutisi läbirääkimisi Venemaaga, kus Euroopa Liit Eesti välisministri teadmisel oli Venemaa survele praktiliselt järele andmas ning Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni Rahvapartei saadikurühma juhi Hans Gert Pötteringi tugev seisukohavõtt Eesti ja Läti kaitseks aitas kaalukausi vähemalt viigi poole kallutada.

Uue põhiseaduse projekti kohaselt suureneb Euroopa Parlamendi sõnaõigus peagi veelgi, ulatudes ka põllumajanduspoliitika ning Euroopa Liidu eelarve kujundamiseni.

Viimane võimalus on tekitanud paanikat mitmes Euroopa riigi valitsuses, kes kardavad, et Euroopa Parlament võib eelarve prioriteetide muutmise kaudu asuda ellu viima reforme, millest Euroopas pikka aega on räägitud, kuid mida suuremate liikmesriikide valitsused blokeerinud on.

Seetõttu on nimetatud säte põhiseaduse eelnõust praeguseks eemaldatud. Seda on millegipärast asunud toetama ka Eesti valitsus, kellele Riigikogu põhiseaduse eelnõu selliseks muutmiseks küll volitusi pole andnud. Tahaks Eesti valitsust üles kutsuda tervele mõistusele, sest selline poliitika pole Eesti rahvuslike huvidega kooskõlas.

Euroopa Parlamendi otsuste mõjutamisel omavad paraku aga tähendust vaid suurtesse saadikurühmadesse ehk sotsiaaldemokraatide või Rahvapartei hulka kuuluvad saadikud. Väiksematel saadikurühmadel, nagu liberaalid, pole europarlamendis erilist mõju ning nii pole ka sinna kuuluvatel saadikutel oma tublidusele vaatamata suuremat võimalust otsuseid mõjutada.

Nii sõltub Eesti suutlikkus Euroopa Parlamendi töös kaasa rääkida eeskätt sellest, keda ja millistesse saadikurühmadesse Eestist valitakse.

Poliitilistest tühikargajatest või vaid Eestis tuntud suurustest – olgu nad siis lapseohtu või hallpead – pole Eestil aga üheski saadikurühmas mingit kasu.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.8