Sotsiaalministeerium ei ole just kergete ministeeriumide killast, mida juhtida. Kui hästi arvate end selles ametis hakkama saavat? Minu kogemused sotsiaalvaldkonnas on ehk avalikkuse ees rohkem varju jäänud, aga laste temaatika on mulle selge, sest mul on endal laps ja olen ka Tallinna linnajuhina just selle teemaga palju tegelenud. Tean ka vanemate inimeste probleeme, sest mul on eakad vanemad. Olen olnud Mustamäe Apteegi ja Tallinna Lastehaigla nõukogu esimees. Vähem olen kursis tööpoliitikaga, kuid et olen erialalt jurist, siis on selle valdkonna õiguslik külg mulle siiski tuttav. Teil ei ole kavas tööle võtta abiministrit, miks te ei soovi vastutusekoormat jagada? Mul on ministeeriumis 200 abilist ja olen veendunud, et nad kõik tahavad aidata, et saaksin teha häid ja õigeid otsuseid. Abiminister on vahelüli ministeeriumi aparaadi ja ministri vahel, kuid mina leian, et otsuseid peab tegema minister ise ja ise nende eest ka vastutama. Üle mitme aasta on sotsiaalministriks naine, kas pöörate naise ja emana senisest suuremat tähelepanu lastele? Ei taha öelda, et teised teemad oleksid vähem olulised, kuid olen veendunud, et riik on seda nägu, kui hästi elavad selle riigi lapsed ja eakad. Mulle meeldis väga presidendi sõnum riigikogu avaistungil, et Eesti püsima jäämiseks ja positiivse iibe tagamiseks on olulised pere-, haridus- ja tervishoiupoliitika. Neist kolmest kaks on sotsministeeriumi haldusalas. Minu ministeerium tegeleb enam tagajärgedega, ent kui vaatame, kui vägivaldseks ja agressiivseks on muutunud meie lapsed, oleks vaja kolme ministeeriumi, peale meie ka haridusministeeriumi ja kultuuriministeeriumi ühiseid pingutusi. Küsimus ei ole ainult koolivägivallas; kui mõelda kas või sellele kassitapmise juhtumile, siis tuleks uurida, miks see nii on ja mida peaks ette võtma. Tuleb mõelda, kuidas saaks riik olla peredele rohkem toeks. Minu soov on, et nelja aasta pärast oleks meil palju lapsi, kes elavad õnnelikult turvalistes peredes. Koalitsioonileppe sotsiaalosas on üsna vähe konkreetseid tärminite ja arvudega seotud lubadusi, kui mitte arvestada lubadust kahekordistada nelja aastaga pensione ja parandada 15 aastaga puuetega inimeste tööhõivet. Kas see tähendab, et sotsiaalvaldkonnas on asjad hästi? Leppes on siiski veel konkreetseid arve, näiteks vanemahüvitise pikendamine ja see, et ka isa saab lapse sünni puhul lisahüvitist 14 päeva eest. Vanemahüvitise maksmise lõppedes hakkab toetus kolmandale ja igale järgnevale lapsele olema kuus 2000 krooni. Leppele on süüks pandud ka seda, et see ei tegele piisavalt HIV ja aidsi probleemiga. Asi on selles, et meil on olemas eelmise valitsuse vastu võetud riiklik HIV ja aidsi strateegia 2015. aastani ja me jätkame selle täitmist. Samamoodi on ka kõik teised suured probleemid tervishoius kaetud pikaajaliste programmide ja rahaga. Postimees kirjutas mõned päevad tagasi, et puuetega inimesed loodavad väga, et uus minister võtab midagi ette nende olukorra parandamiseks. On ootustel alust? Kui olin Tallinna linnavolikogus, siis oli mul hea koostöö puuetega inimestega. Õige pea, kui olen sisse elanud, tahan kindlasti kohtuda kõikide kolmanda sektoriga partneritega ja arutada nende küsimusi. Loodan, et kui saab valmis eelnõu, mis näeb ette toetused puuetega inimestele lähtuvalt nende vajadustest, siis saavad selgeks ka konkreetsed arvud. Kui oluline on terade sõkaldest eraldamine puuetega inimeste puhul? On valdasid, kus suur osa inimesi on lasknud endale vormistada puude rahasaamise eesmärgil? Mõnes piirkonnas on see muutunud tõesti elatise teenimise viisiks. Ootangi seda eelnõu põhjusel, et see saab olema konkreetne ja isikukeskne. Tean, et selle rakendamine saab olema raske, aga järelevalve korras peab süsteem minema selliseks, et seda ei julgeta kuritarvitada. Samas tuleks need, kel on ilmne puue, vabastada liigsest bürokraatiast. Jalutu ei peaks pidevalt tõestama, et ta puue on endiselt alles. Sotsiaalministeerium ei saa mööda minna tervishoiust. Meedikute pingelised palgaläbirääkimised on peetud, kuid mida saate teha selleks, et kahe aasta pärast ei oleks õed ja arstid streigiähvardustega taas ministri ukse taga? Kahe aasta pärast on ka kohalikud valimised, seega tõesti hea aeg streikida ja poliitikutele survet avaldada. Meedikute palkadest rääkides peame vaatama Eestit kui tervikut, kus ei saa ühte gruppi ühiskonnast välja tõsta. Haigekassa nõukogu otsusega on tervishoiutöötajatele tagatud kahe aastaga ligi 40 protsendi suurune palgatõus. Arstide keskmine palk on praegu üle 20 000 krooni, õdedel üle 10 000 krooni. See summa peaks juba motiveerima. Probleemi näen arst-residentide palgas. Esimesel tööpäeval, kui arvuti sisse lülitasin, ootas mind ees haiglate liidu kiri, et residentide tasu tuleb haridusministeeriumilt, kuid ministeeriumil palgatõusuks vajalikku 20 miljonit ei ole. Selge on, et mingi lahendus tuleb leida. Siin on mõtlemise koht, kuidas motiveerida noori Eestisse jääma. Suur summa ravieelarvest – üle miljardi krooni – läheb töövõimetushüvistele. On teil tahtmist ja julgust seda süsteemi muuta, vähendades haigushüvitiste protsente? Praegu, kui me seda intervjuud teeme, on mul tuua üks näide. Veel eile täiesti terve olnud Värner Lootsmann on täna raskesti haige. Kindlasti tuleb haigekassal ja tervishoiuametil kontrollimist jätkata ning kontrollimehhanismid tuleb üle vaadata. Ei tohi aga juhtuda, et inimesed haigust varjates tööl käivad. See halvendab inimese enda tervist ning võib ohtu seada ka kaastöötajate oma. Ma ei pea aga õigeks, kui haigusleht võetakse puhkamiseks. Kas ja kuidas süsteemi muuta või mitte, seda ma neljandal tööpäeval veel öelda ei saa. Muidu tulete poole aasta pärast küsima, kas olen oma lubadused juba täitnud. Lubate muuta ravimiäri läbipaistvamaks, mida on kavas selleks teha? Esimesel kohtumisel ravimiametiga sai selgeks räägitud, et ees seisab ravimiseaduse muutmine. See tuleb tõsine, kirgi üles küttev teema, kuna huvigruppe selles valdkonnas on palju. Soome narkomaane poputanud viletsa mainega psühhiaatrid mitmel korral avalikkuse ette toonud Peeter Mardnat ootab tervishoiuametist vallandamine. Mida sellest arvate? Kui lugesin lehest, et Mardna suhtes on algatatud sisejuurdlus, siis kodanikuna tekkis mul küsimus, mida teeb tervishoiuamet tegeliku, narkootikume välja kirjutavate arstide probleemi lahendamiseks. Teisest küljest näitas see, et isikuandmetega ümberkäimine ei ole veel selge ei ametnikel ega arstidel ja oleks vaja konkreetset tegevust, et selgitada, kust algavad salajased isikuandmed ja kuidas nendega ringi käia. Arvamus Jaak Aab
endine sotsiaalminister Ma ei tunne Maret Maripuud väga hästi, aga niipalju kui olen temaga kokku puutunud, on ta jätnud alati rahumeelse inimese mulje ja temaga on meeldiv suhelda. On selline traditsioon, et viimasel tööpäeval tutvustab lahkuv minister uuele ministrile ministeeriumi, ja selle ringkäigu ajal oli meil väga avameelne vestlus. Minul jäi pooleli puuetega inimeste teema, eelmine valitsus kinnitas ära kontseptsiooni ja nüüd tuleb tegeleda juba konkreetsete eelnõudega. Panin Maripuule südamele, et sellega tuleb kindlasti edasi minna. Maret Maripuu • Sündinud 16. juulil 1974 • Vallaline, üks poeg • Reformierakonna liige alates 1996. aastast • Haridus Akadeemia Nord, õigusteadus, 2003; õigusmagister 2004, doktoriõpe 2005 (Doktoritöö «Normatiivakti selgus kui õiguskeeleline probleem») • Töökohad 2007– sotsiaalminister 2003–2007 X riigikogu liige, 2006–2007 aseesimees 1999–2005 Tallinna linnavolikogu liige, 2001–2005 esimees 1999–2003 IX riigikogu liige 1994–1999 Reformierakonna kantselei juhataja 1996–1999 riigikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik 1995–1996 riigikogu Reformierakonna fraktsiooni konsultant 1994–1995 riigikogu liberaalide fraktsiooni konsultant • Võõrkeelteoskus Inglise ja soome keel Allikas: sotsiaalministeerium
5 eesmärki • Parem, tervem ja hoolivam Eesti. • Tahame, et sünniks rohkem lapsi – pikendame vanemahüvitise maksmise aega ja väärtustame isade rolli. • Terve inimene ja tervena elatud eluea pikendamine ning kvaliteetse arstiabi tagamine. • Parem pension – loome eakatele võimalused väärikaks ja aktiivseks eluks. • Puuetega inimesed – tänapäevastame toetuste maksmise korra, tõstame sotsiaaltoetusi ja loome võimalused osaleda aktiivselt ühiskonnaelus. |
