| Ainus naisterahvas viinasaates, Kaia Iva erakonnast
Isamaa ja Res Publica Liit, hindas olukorda alkoholirindel keeruliseks ja lausa skisofreeniliseks kõigi oma keelamistega ja mittekeelamistega. Ta väitis, et ühtlaste piirangute asjus on omavalitsused ise majandusministri poole pöördunud.
«IRL seisukoht on, et kui piirata, siis ühtlaselt,» ütles Iva. Reformierakonna esindaja Jaanus Rahumägi teatas
samas, et 226 omavalitsusest on juba rohkem kui pooltes viinamüük ametlikult reguleeritud, kusjuures 86 neist pannakse poed varem kinni ja alles on vaid 17-18 omavalitsust, kes ei suuda ise midagi otsustada. Reformierakond on loomulikult selle poolt, et vähem joodaks, kuid ei saa aru, miks peaks probleemi püsti panema 17 omavalitsuse pärast, mõistatas Rahumägi. Pealegi on kohaliku rahu küsimused traditsioonilised olnud omavalitsuste õigus ja kohustus, mitte riigi oma. Keskerakondlane Jaak Aab arvas, et müügipiirangute kellaaeg pole nii oluline, aga omavalitsused pole hakkama saanud. Aab ei nõustunud, et üleriigiline piirang omavalitsuste õigusi riivaks. Karsklane Lauri Beekman Alkoholivabast Eestist ütles, et
kellaajad ja alkoholi kättesaadavus on üks asi, hoopis olulisem on kompleksne alkoholipoliitika. «Üks meede ei tee ilma, keeld ei tee imet, kuid on oluline osa poliitikast.» Kaia Iva teatas teisele ringile minnes, et see, mis Tallinnas toimub, on «tööinimese kiusamine küll, ülevõimendatud meede annab vastupidise efekti». Jaanus Rahumägi pahandas, et paljud ongleerivad kuritegevuse näitajatega, kuid tegelik elu on midagi muud. Näiteks teiste maade liikluses juhtub 90 protsenti raskeid õnnetusi mitte alkoholi, vaid millegi muu pärast: valest kiirusest, lohakusest jne. Vaid kuus-seitse-kaheksa protsenti õnnetusi oli selliseid, mil üks osapool oli joobes. «Ega viin joomata jää,» ütles Rahumägi. «Võitlus ühe kuritegevusega tekitab teistmoodi kuritegevust, kõiksugu põrandaaluseid vabrikuid ja surrogaate.» Lauri Beekman viitas omakorda politseinikele, kellest kaks kolmandikku olid talle öelnud, et öine piiramine vähendab märgatavalt alaealiste pahandusi. Jaak Aab jõudis oma järjekordses sõnavõtus kolme vaalani, millele alkoholipoliitika rajanema peaks, need on hind, reklaam ja müügipiirang. Tema andmeil juuakse Eestis ära 13 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas, ehk pudel mehe kohta üle päeva. Jaanus Rahumägi viitas Soome ja Rootsi kogemusele, kus on viinamonopol ja ajapiirangud, kuid ei mingit läbimurret. Lauri Beekman juhtis tähelepanu varjatud reklaamile, mis väärtustab alkoholi tarbimist ja paneb noori täiskasvanuid matkima. Alkohol tekitab sõltuvust, alkoholi taga on 60 haigust, lisaks sotsiaalsed probleemid. Kui riik lubab jooke vabalt müüa ja reklaamida, siis vastutus tagajärgede eest langeb riigile. Kaia Iva tegid murelikuks lapsed, kellest paljud peavad siidreid ja long drinke tavaliseks limonaadiks. Erilist nördimust tekitasid temas ka solkjoogid, nagu tembitud vein ja õlu. Ta pani ette keelata jookide kujundlik reklaam, piirdudes vaid kuiva tekstiga, et mis asi on ja kelle tehtud. «Ja kaupluses ei pea viinakast seisma kohe kassa kõrval,» teatas Iva. «Põhiline on see, et inimene saaks ennast teostada vabas ühiskonnas, mitte aga ennast surnuks jooma.» Jaanus Rahumägi nentis, et kes on sellele teele läinud, seda tagasi kutsuda pole enam võimalik. Noori võiks aga päästa seltskondade eest, kus joomine au sees, pakkuda alternatiivi, sporti ja kultuuri, väärikat tegevust, tarvis on treenereid, kes suudavad noori motiveerida. «See on tee, kuhu peame minema, aga mitte raiuma kellaegu, mul pole sellesse usku,» sõnas Rahumägi. «Mõned tahavad saavutada keelamistega meeldivuse efekti, kuid efekt pikapeale kaob, aga probleem jääb.»
Kolmapäevase saate juht Andres Kuusk küsis ka vaatajatelt, kas öine
alkoholimüük tuleks ära keelata.
Viinafoorum rahvusringhäälingu otse-eetris lõppes küsitlusskooriga
62:38 öise keelu poolt. Vastajaid oli üle nelja ja poole tuhande. Kui
viinajoomisele pühendatud saate esimesel poolel olid öise viinakeelu pooldajad
selges ülekaalus, siis saate lõpuks langes nende osa alla kahe
kolmandiku. |
