Esimesele lugemisele pandav seadusemuudatuste pakett lubab joobes juhte ja piirkiiruse ületajaid senisest palju karmimalt karistada. Justiitsminister Rein Lang tõuseb täna pärastlõunal parlamendi kõnetooli, et kaitsta ettepanekuid, mis muudavad juhtimisõiguse äravõtmise põhikaristuseks, lubavad purjuspäi sõitjatelt konfiskeerida ka liisitud auto. Samuti määratleb muutuskava joobes sõitmise juba ka esmakordsel vahelejäämisel kuriteona. Seda küll vaid juhul, kui juhi väljapuhutavas hingeõhus on alkoholi 1,5 promilli või rohkem.Eelnõu seadustab lõpuks ka automaatsed kiirusekaamerad, millest mõned on maanteedele juba ka paigutatud. Mõjus hoiatustrahv Juba enne Toompea debattide algust pidas enamik poliitikuid nn Langi eelnõu suunda õigeks. Õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul oli komisjoni istungil tunda üksmeelset tahet parandada otsustavalt olukorda liikluses. «See ei tähenda, et dispuute ei tuleks, sest seal on ka probleemseid kohti. Eesmärk on üks – võtta vastu maksimaalse mõjuga seadus,» ütles Vaher, uskudes, et kvaliteetsemaks parandatud eelnõu jõuab lõpphääletusele sel kevadel. «Tegu on ühe vähese juhtumiga, kus ma olen Langiga peaaegu nõus,» sõnas Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik. Keskerakond pooldab tema väitel nii turvavööta sõitjate kui ka piirkiiruse ületajate senisest märksa valusamat karistamist. Toetamisväärseks pidas Seppik ka hoiatustrahvi tegemist auto omanikule, kes ei pruukinud ise roolis olla, kuid ei suuda välja tuua kihutaja nime. «3000-kroonine hoiatustrahv võib tulla ka siis, kui mõni jõmm on parkinud džiibi randa liivaribale, kuid teo sooritaja jääb tuvastamata,» lisas ta. Mitu küsimärki Kindlalt on Keskerakond vastu Langi ideele, mis tõmbab alkoholijoobe alguse 0,5 promilli juurde. «Meie joomiskultuur pole Euroopa tasemel. 0,5 puhul julgevad mõned mehed rooli istuda, kui nad on pool pudelit viina ära joonud,» rääkis Seppik. Tegelikult keelab eelnõu auto juhtimise ka 0,2 või pisut enama promilli korral. Nii Seppik kui ka Vaher pidasid juriidiliselt küsitavaks sätet, mis lubab riigil ära võtta ka liisitud auto, täpsemalt konfiskeerida kuriteo toimepanijalt «liisingulepingust tulenevad õigused». Mõlema juristi diplomiga poliitiku väitel võib see rikkuda liisingufirma kui süütu kolmanda poole õigusi. Veel tuleb riigikogul vaadata riigikohtu poole, mis langetab peagi autode konfiskeerimise asjus otsuse. Asjatundjate hinnangul on vägagi võimalik, et kõrgeim kohus peab säärast tegevust põhiseadusega vastuolus olevaks. Muudatusi • Korduvalt turvavööta sõitjat saab topelt karistada – praeguse maksimaalse 3000 krooni asemel määrata 6000-kroonise trahvi; juht ja kaassõitjad saavad võrdselt karistada; • Maksimaalse hoiatustrahvi suuruseks on 3000 krooni; täpsemalt kehtib valem, kus lubatud sõidukiiruse ületamise kilomeetrite arv korrutatakse 50ga. • 1,5 või enama promilliga või narkojoobes rooli istumine muutub juba esimesel korral kriminaalselt karistatavaks; • Kuna paljudele juhtidele ei mõju rahatrahv ega arest, saab edaspidi põhikaristusena juhtimisõiguse kuni kaheks aastaks ära võtta; • Olulisemad eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad liiklusseadust, karistusseadustikku, politseiseadust ja väärteomenetluse seadustikku. Allikas: PM |
