|
Hinnang Eesti rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele on hea: riigivõlg on
peaaegu olematu ja elanikkonna vananemisest tingitud kulutuste suurenemisega on
arvestatud, vahendas komisjoni Eesti esinduse meediaosakond.
Eesti lähenemisprogrammi uus, ajakohastatud versioon hõlmas ajavahemikku
2007–2011 ning selle eesmärk on saavutada kogu eelarveperioodi jooksul kindel
eelarveseisund, kusjuures kavandatav eelarveülejääk on jätkuvalt keskpika
perioodi eesmärgist suurem.
Samas eeldatakse, et makromajanduslik tasakaalutus väheneb üksnes
järk-järgult.
Eesti eelarve-eesmärgid tunduvad komisjonile realistlikud. Eeldatakse, et
väga suure majanduskasvu (ligikaudu 10 protsenti või rohkem) aastatel tekkinud
makromajanduslik tasakaalutus väheneb üksnes järk-järgult ning on märkimisväärne
oht, et majanduskasv aeglustub.
Majandus- ja rahaküsimuste voliniku Joaquín Almunia sõnul on «täna
kontrollitud nelja riigi prioriteet jätkusuutlik järelejõudmine.»
Konkreetselt Eesti peaks 2008. aastal ja ka edaspidi rakendama tema sõnul
üldiselt neutraalset eelarvepoliitikat, et nõuetekohaselt järgida
tasakaalustatud stabiliseerimiskava.
«Lisaks peavad sellist eelarvepoliitikat täiendama asjakohane avaliku sektori
palgapoliitika ja tööturu täiendavad reformid, et vähendada inflatsioonisurvet.»
Tegemist on iga aasta lõpus komisjonile esitavate lähenemisprgrammidega, mis
sisaldavad ülevaadet strateegiast, mille toel soovivad liikmesriigid hoida
eelarve tasakaalus või saavutada tasakaalus või ülejäägiga
eelarve. Toimetas Alo Raun, Postimees.ee |
