Paaritunnise etteteatamisega toimunud Tallinna Sadama ja Ningbo Sadama vahelise ühiste kavatsuste protokolli allakirjutamistseremoonia kandis kiirustamise märki – ei olnud seal kandikute kaupa suupisteid hõrkude mereandide ja tundmatute fruktidega, ei jooksnud seinal perfektselt monteeritud promovideod, ei kaunistanud seinu loosungid eesti ja hiina rahva kustumatust sõprusest. Noobleid pokaale kalli šampanjaga tuli võtta letilt, mitte kandikuilt kaunite näitsikute käes. Isegi ministreid ei olnud – kõige enam asjassepuutuv Juhan Parts istus allkirjastamise hetkel hoopis Seto Tsäimajas ja mõtiskles Saatse saapa liiga käänulise piirijoone üle. Õppisid etikettiLeping Läänemere peaaegu et suurima konteinerterminali ja jaotuskeskuse rajamiseks enam kui kahe miljardi krooni eest oleks justkui ootamatult tulnud? Tuligi, kinnitas Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand särades. «Kui hiinlased lennukilt maha tulid, ei teadnud me, et hakkame juba ühiste kavatsuste protokolli alla kirjutama,» tunnistas ta. Neljapäeval kell neli, kui Tallinna ja Ningbo Sadama esindajad riigikogu majanduskomisjonist tulid, teadsid nad kokkuleppest sama vähe. Kell kaheksa, kui läbirääkimised Ningbo Sadama juhtkonnaga seks päevaks lõpetati, oli aimdus juba õhus. Kui Tallinna Sadama juhtide hilisõhtuni kestnud nõupidamisel oli pinge juba haripunktis, siis reede hommikul taas alanud läbirääkimistel hiinlastega oli juba üsna selge, et nüüd ähvardab tõsiseks tegutsemiseks minna. «Me teadsime seda, et Ningbo Sadama esindajad tulevad konkreetsete ettepanekutega, aga mitte nende pakkumise sisu,» tõdes Kaljurand. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Parts tunnistas Seto Tsäimajast, et viimase kahe päeva arengud on temalegi väga ootamatud. «Kui kokkulepe viib lõpliku tulemuseni ning planeeritud investeeringud ja koostöö teostub, siis on see uus kvaliteet Eesti transiidis,» sõnas Parts pisut enne allkirjastamistseremoonia algust. «Kolmest hakkab kell jooksma ja aastaga peab olema investeerimisotsus tehtud, ärimudelid ette valmistatud ning vastastikused ootused ja kohustused paigas.» Tõsisemalt hakkasid Tallinna Sadam ja Ningbo Sadam flirtima eelmise aasta jaanuaris, kuid eriti kiirelt on koostöö arenenud viimase kolme kuu jooksul, tõdes Parts. Mitmete vastastikuste visiitide käigus on Tallinna Sadama juhtkond saanud oma kogemustega isegi väikestviisi spetsialistideks Hiina inimestega suhtlemises ja ka sealses ärikultuuris. «Me kasutasime lausa eksperte, et teada, kuidas hiinlastega käituda, mida kinkida ja kellele kinkida,» rääkis sadamajuht. «Näiteks tuleb kingitus, isegi visiitkaart ulatada kahe käega, sest ühe käega ulatamist peetakse seal ebaviisakaks.» Ning sadamas on tööl isegi «oma hiinlane». «See oli suur eelis, et saime Ningbo sadama inimestega suhelda hiina keeles,» tõdes Kaljurand. «Ma olen paljudele hiinakeelsetele kirjadele alla kirjutanud, ma ei tea, võib-olla olen neis sadama juba mitu korda maha müünud!» Otseühendus Hiinaga Enam kui kahe miljardi kroonine investeering tähendab, et 2010.–2011. aastal peaks Muuga sadama idaosas tööd alustama konteinerterminali esimene etapp, mis suudaks aastas vastu võtta ning Venemaale, Baltimaadesse ja Skandinaaviasse edasi saata ligikaudu miljon standardset merekonteinerit. Miljon TEUd (konteinerlasti mõõtühik, TEU vastab ühele standardsele 38,5-kuupmeetrisele konteinerile) on hulk, mida Läänemere ääres suudavad üle trumbata vaid Peterburi terminalid. Ent kogu projekti realiseerumisel võiks terminali võimsus olla kolm-neli miljonit TEUd, usub Kaljurand. Ning kui üldse saab rääkida Hiina ja Euroopa riikide vahelisest laevaotseühendusest (jättes tähelepanuta ringi ümber Euraasia, mis tuleb teha Hiinast siia jõudmiseks), siis oleks Muuga esimene sadam Läänemere ääres, kel jõudsat majanduskasvu nautiva Hiinaga on otseühendus. Terminal pöörab ümber transiidisuuna Ehkki eile allkirjastatud dokument oli veel vaid ühiste kavatsuste protokoll, ei liialdanud Tallinna Sadam, kui nimetas seda ajalooliseks sündmuseks. Konteinerveod on vaieldamatult globaalse transiidi tulevik, mis on ka transiiditeenuse pakkujaile kasumlikum ja suuremat lisaväärtust tootev kui näiteks vedelkütuste vedu. Üha enam kaubagruppe, sealhulgas ka kemikaalid ja isegi kütused, liiguvad mööda maailma konteinerites. Kiirelt kasvava majandusega Hiina otsib aktiivselt eksporditurgusid, kuhu oma toodangut müüa, kuid Läänemere riikidega mahukas konteinerlaevaühendus seni puudub. Eestile tähendaks see ka, et pronkssõduri kriisi järel kokku kuivanud ida-lääne-suunaline naftatransiit saaks uue, vastupidise suunaga alternatiivi. Rajatav terminal on kavandatud teenindama Loode-Venemaa, Baltimaade kui ka Skandinaavia turge. Terminali ja jaotuskeskuse rajamine maksab esialgsel hinnangul 220 miljonit dollarit ehk praeguse kursiga üle 2,3 miljardi krooni, osapooled jagavad kulud pooleks. Ningbo Sadama esindajate eilne visiit Eestisse on jätk mitmele varasemale vastastikkusele külastusele, viimati käis Eesti äridelegatsioon Hiinas oktoobris. (PM) Kommentaar: lepe loob Tallinna Sadamale eelise Raivo Vare transiidiekspert See on väga kõva sõna. Tegu on maailmas suuruselt neljanda sadamaga. Ningbo Sadam areneb väga kiiresti ja suur osa Hiina ekspordist toimub just selle sadama kaudu. Nii et võib öelda, et selline partnerlussuhe ja võimalik konteinerarendusprojekt on Tallinna ja loomulikult ka Eesti jaoks kõva sõna. Seda ma aga ei arva, et Eesti just tänu sellele vabaneb sõltuvusest Venemaast, sest see kaup läheb ju ka suuresti Venemaa turule. Huvitav on aga see, et tegu on hoopis teistsuguse kaubaga – mittestrateegilise kaubaga – ning seal on seda poliitikat vähem. Võib öelda, et praegu jooksevad kõik riigid võidu sellele kaubavoo kasvule, mis on siin piirkonnas konteinerveo osas prognoositud, ida suunal isegi 30 protsenti. Kõik võitlevad selle nimel, kes selle kasvu endale saab, kas või mingi osagi sellest. See (lepe – toim) loob teatud eelised Tallinna Sadama jaoks. Sest kui sul on kindel partner, kelle kaudu valdav osa maailmavabrikuks olevast Hiina ekspordist lähiturgudele läheb, siis on see ju suur eelis. Sul on partner, kes on ise ka sellest huvitatud ja kes tahab just sinuga seda projekti arendada, rohkem kui kellegi teisega. See ühisettevõtluse vorm ongi üldse kõige kõvem sõna. |
