2003. aastal sõlmitud, kuid alles üleeile peaminister Andrus Ansipi avalikustatud hoonestusõiguse lepingus on näiteks kirjas, et hoonestaja Uus Sakala peab püstitama olemasolevale hoonele (praegune Sakala keskus) juurdeehitise ning rekonstrueerima nii hoone kui selles oleva suure saali. Samuti on lepingus kirjas, et nii olemasolev keskus kui ka juurde ehitatavad hooned peavad kuuluma sihtotstarbelisele kasutamisele kultuuri-, konverentsi- ja vabaajakeskustena. Seega leidsid lepingus kinnitust nii toonase kultuuriministri Raivo Allikmaa kui ka Uus Sakala juhatuse liikme Ilmar Kompuse sõnad, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud plaanis keskust lammutada. Veel 2004. aastal teatas toonane kultuuriminister Urmas Paet hoonestusõiguse lepingule viidates, et Sakala keskuse lammutamist leping ette ei näe. Protest peatas Ometi on kultuuriministeerium hoone omanikuna maja lammutamise heaks kiitnud ning linnavalitsus väljastanud Uus Sakalale ka lammutusloa. Seejärel avalikkuses tekkinud äge protest maja lammutamise vastu pani aga firma plaanid seisma. Kultuuriminister Raivo Palmaru on avalikkuses mitu korda kinnitanud, et Sakala keskuse saatus otsustati 2003. aasta lepinguga. Eile ei soostunud aga minister andma hinnangut sellele, kas lepingus olevad punktid lubavad vaid olemasolevat keskust renoveerida või võib lepingu järgi ka maja lammutada. Opositsiooni kuuluva Isamaa ja Res Publica Liidu liikme ning endise justiitsministri Ken-Marti Vaheri hinnangul on lepingus selgelt sätestatud hoonestaja kohustus olemasolev Sakala keskus renoveerida. «Lammutamisest ei ole lepingus aga sõnagi ning renoveerimine ei tähenda lammutamist,» lisas ta. Veel eelmisel aastal ei soostunud Palmaru hoonestusõiguse lepingut avalikustama, kuid pärast Uus Sakala juhilt ja oma erakonnakaaslaselt Peeter Rebaselt nõusoleku saamist esitas ta lepingu üleeile peaminister Andrus Ansipile, kes laskis selle internetis avaldada. Palmaru varjas «Kultuuriministril olid ilmselt põhjused, mille tõttu ta lepingut nii hoolikalt varjas,» märkis Vaher. «Võimalik, et üks neist põhjustest oligi see, et ta on kogu aeg väitnud, nagu oleks lammutamine paratamatu.» Sakala keskuse lammutamine tuli päevakorda pärast seda, kui inseneride ekspertiiside järgi selgus, et keskuse olemasolevat saali ei saa hoonestusõiguse lepingus nõutud 1800-kohaliseks saaliks ümber ehitada. Praeguse keskuse lammutamise ja uue Sakala keskuse rajamise on lisaks kultuuriministeeriumile heaks kiitnud riigi muinsuskaitseamet ja Tallinna linnavalitsus. Väljavõtteid Sakala keskuse hoonestusõiguse lepingust • 4.2.1. Hoonestaja peab püstitama uue hoone ja punktis 2.1.3. nimetatud olemasolevale hoonele (praegune Sakala keskus – toim) juurdeehitise, rajama kinnistule maa-aluse parkla ning renoveerima punktis 2.1.3. nimetatu hoone, sealhulgas hoones asuva suure saali. • 4.2.2. Hoonestaja peab tagama, et hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad hooned (s.h olemasolevad ja juurde ehitatavad) kuuluvad sihtotstarbelisele kasutamisele kultuuri-, konverentsi- ja vabaajakeskustena, kusjuures vähemalt 55% hoonete mahust peab olema kasutatav otseselt kultuurifunktsiooni täitmiseks. • 4.2.3. Hoonestaja peab rekonstrueerima punktis 2.1.3. nimetatud hoones asuva suure saali, kusjuures saal peab olema polüfunktsionaalne, sealhulgas võimaldama kontserdi, konverentsi, teatrietenduste jms korraldamist ja mahutama vähemalt 1800 istekohta. • 4.5. Hoonestaja on kohustatud olemasoleva hoone, hoonestusõiguse alusel püstitatavad ehitised ja kogu kinnisasja hoidma alaliselt heas ning õigusaktides kehtestatud seisukorras. Selleks vajalikud parandustööd ja uuendused on hoonestaja kohustatu teostama viivitamata.
Minister Palmaru intervjuu (Postimees, 22.12.2006) Mis on teie ideaalne visioon sellest, mis Sakala keskusest saama peaks? Ma ei saa oma ideaalvisioone kirjeldada, sest 17. juulil 2003 sõlmiti (Sakala keskuse) hoonestusõiguse leping ja ma ei saa sinna kõrvale seada mingeid isiklikke ideaale. Aga seal lepingus on ju kirjas kaks vastuolus olevat asja. Esiteks tuleb rajada 1800-kohaline saal ja teiseks tuleb hoone säilitada. Kas see vastuolu ei anna riigile mingit kauplemisruumi? Seda vastuolu, millest te räägite, ei ole. Tõsiasi on, et hoonestusõiguse konkursi tingimused ja leping ei käsitle hoone säilitamise võimalust ega selle kohustust, vaid keskendub põhieesmärgile, mida lõpptulemusena tahetakse näha. Aga Margus Allikmaa, kes oli kultuuriminister lepingu sõlmimise ajal, ütleb, et lepingus oli kirjas kohustus renoveerida olemasolev hoone ja see ei sisaldanud võimalust hoone maha lammutada. Kui ta nii väidab, siis ta pole päris aus. Olemasolev hoone on 7,5 tuhat ruutmeetrit ja hoonestusõiguse konkursi tingimuste järgi pidi 1. jaanuariks 2009 olema 35 125 ruutmeetrit ehk rohkem kui neli korda enam kui praegu.
> Loe edasi |
