|
Resolutsiooni eelnõu üheks kaasalgatajaks on Eestit esindav Tunne Kelam,
kelle sõnul saadakse aru, et taotledes Pekingi olümpiamängude korraldaja
staatust, kohustus Hiina valitsus selgelt ja tingimusteta austama olümpiamängude
inimväärikuse ideaali ning tagama rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigused.
Kelami väitel peab Euroopa Parlament tegema järelduse, et viimasel ajal on
poliitiliste tagakiusamiste maht Hiinas koguni kasvanud, mitte kahanenud. See on
tema hinnangul otseses seoses just Pekingi olümpiamängude ettevalmistustega.
Eesti europoliitik tõstis esile, et sajad tuhanded Hiina pealinna elanikud
asustatakse sunniviisiliselt oma korteritest välja, Pekingist eemale, samas kui
inimõiguste kaitsjaid, ajakirjanikke ja usklikke jälitatakse ja arreteeritakse.
Kurikuulsais Lao Gai ümberkasvatuslaagreis piinatakse aga tema sõnul kuni
seitset miljonit inimest.
«Mida teha?» pöördus Kelam küsimusega Euroopa Komisjoni välisasjade voliniku
Benita Ferrero-Waldneri poole. Vastust näeb ta ise tänavuse Sahharovi
preemia laureaadi, Sudaani inimõiguste kaitsja Salih Mahmoud Osmani sõnades:
«Hoolige inimväärikusest. Avaldage survet minu valitsusele. Astuge
konkreetseid samme.»
Kelam tsiteeris oma kõnes ka europarlamendi presidendi Hans-Gert Pötteringi
sõnu Euroopa Põhiõiguste harta allakirjutamiselt: «Meil on moraalne ja
poliitiline kohustus kaitsta inimväärikust. See kehtib iga inimolendi
kohta selles maailmas.»
Ferrero-Waldneri poole pöörudes tõdes ta, et on olemas ka selline mõiste nagu
«tegematajätmise patt», mistõttu kantakse vastutust ka selle eest, «mida
pidanuksime ja võinuksime teha, kuid mida jätsime tegemata».
Kelami arvates pole küllalt sellest, kui deklareerida kohtumistel oma muret
inimõiguste olukorra üle. «Peame rakendama oma poliitikas tingimuslikkust –
kui partner midagi selgelt lubas, siis ei ole võimalik edasi minna seni, kuni ta
seda lubadust pole täitnud.»
Eesti europoliitik viitas ka Portugali peaministri José Socratese sõnadele
põhiõiguste harta allakirjutamisel, mille kohaselt see moodustab osa Euroopa
Liidu välispoliitikast.
Pekingi olümpiamängud on Kelami meelest tegelikult positiivne võimalus
suunata rohkem tähelepanu inimõigustele Hiinas ning avaldada tõhusamalt survet
sealsetele võimudele tagamaks Hiina elanike põhilist inimväärikust.
«Kui me aga resigneerunult arvame, et mängud toimuvad igal juhul ning pole
mingit võimalust olukorda parandada, siis teeme seda oma kaasinimeste
arvel, kellega just täna, harta allakirjutamisel Euroopa Liit oma solidaarsust
deklareeris,» ütles Kelam.
Tema hinnangul on ainus viis panna Hiina võime oma kodanike õigusi enam
respekteerima saata neile signaal, et «Euroopa Liit võtab omaenda põhiväärtusi –
solidaarsust ja inimväärikust – piisava tõsidusega».
Euroopa Parlament kavatseb Hiina-teemalise resolutsiooni vastu võtta 13.
detsembri täiskogu istungil Strasbourgis. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
