Nii mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu (EMSL) kui AEFi nimel sõna võtnud Hellami väitel peab õiguskantsler julgema kritiseerida poliitikuid ning ametnikke nii, nagu seda on teinud Jõks, kes on põhjustanud poliitilistele ringkondadele ebamugavaid olukordi. Pretsedenditu avaldusHellam ja AEFi nõukogu liige Ilmar Raag annavad mõista, et Jõksi mittetoetajad ei austa demokraatiat. Pretsedenditu avaldus, eriti kui meenutada, et nii arvamuste kui kandidaatide paljusus on üks demokraatliku ühiskonna alustalasid. Rutakalt koostatud pressiteates kõlab möödunud nädala lõpu sündmusteahel, kus Kadriorule ja mitmele erakonnale sai selgeks kibe tõde, et Jõksi väljavaated pidada veel seitse aastat õiguskantsleri ametit kahanesid pea olematuks. President Toomas Hendrik Ilvese pakutud ametlikku kandidaati ootab riigikogus ilmselt põrumine, sest Reformierakonna järel asus ka Keskerakond Ülle Madise kandidatuuri toetama. «President mängis end kahvlisse,» tõdes uusi võimalikke kombinatsioone haistva kõutsi häälega Keskerakonna tipp-poliitik Ain Seppik. «Ütlesime presidendile, et kui ta meie kandidaati (Indrek Koolmeister – toim) ei esita, siis läheb tal parlamendis toetuse leidmisega raskeks.» Hellami avaldus on teinud Jõksile ja tema fännidele kõvasti kahju. Keerutamata ütleb selle oma blogis välja Reformierakonna tõekuulutaja Jürgen Ligi, kelle sõnul käitub EMSL kui Jõksi vaenlaste ühendus. «Kas pöördujate meelest on põhiseaduse seitsmeaastane ametiaja piirang ja riigikogu hääletamine riigile ohtlik? Kuidas saan ma veel Jõksi kandidatuuri kaitsta, kui tema selja taga on putinlased?» taandas Ligi end Jõksi toetajate seast. Praeguse õiguskantsleri sel moel esitamine on Ligi hinnangul lörtsimas nii Jõksi, Ilvest kui parteide koostööd, lisaks kannab avaldus mõtet, et poliitikuile vastandumine on avaliku toetuse kindel garant. Ka teised Jõksi kriitikud on õiguskantslerile heitnud ette publikule mängimist ning teemade valimist nende kõlajõu, mitte olulisuse alusel. Seppiku sõnul ei saa otseselt välja tuua ei Jõksi plusse ega miinuseid, kuid valitava koha mõte ongi see, et inimesed vahetuvad. «Hellami avaldusega kisuti Jõks poliitilisse võitlusesse ja loodan, et see toimus tema tahte vastaselt,» ütles Seppik. Ka mõned nimekad juristid on eravestlustes tunnistanud, et Jõks on kohati jätnud tagaplaanile põhiseadusega õiguskantslerile antud peaülesande valvata, et kõik õigustloovad aktid oleksid põhiseadusega kooskõlas. Rahva seas hinnatud Jõksi trump on pigem meediaavaldused ja kõned. Riigiõiguse ühe parima asjatundja, riigikontrolli osakonnajuhataja Ülle Madise esilemängimine Reformierakonna poolt ei meeldi aga teistele võimuparteidele. Temast vaatab mööda ka president, sest kuigi näiliselt on Madisel koos 60 häält, ei saa ta olla kandidaadi rollis, kelle esitamine on presidendi ainupädevuses. Keskerakonna võtmeroll «Ma ei ole kandidaat,» ütles eile kommentaaridest keeldunud Madise, kes küll on ilmutanud valmisolekut kõrgele kohale pürgida. Sellest hoolimata segab mitu võimuliidu poliitikut vett jutuga, et Madise ihkab hoopis Mihkel Oviirist vabanevat riigikontrolöri kohta. Taas saab Keskerakond nautida talle üsna sageli poliitmängudes omaks saanud kaalukeele rolli. Erakond otsustab esmaspäeval, kas hääletada Jõksi vastu või jätta nupule üldse vajutamata. Viimane tähendaks seda, et Jõksi kandidaat võib läbi minna riigikogu lihthäälte enamusega. Sellele loodab ka Kadriorg. «Kui Jõks ei peaks läbi minema, siis ei ole ju kuhugi kadunud ka Koolmeister,» teatas Seppik ja andis mõista, et nende toetus ei kuuluks siis automaatselt Madisele ning mäng algaks otsast peale. |
