See selgub justiitsministeeriumi tellimusel Eesti elanike suhtumist uusimmigratsiooni uurinud Tallinna Ülikooli teadlase Raivo Vetiku uurimusest. Vastates küsimusele «Milliste sisserännanutega te ei sooviks ühes kollektiivis töötada?» olid eesti keele rääkijad venekeelsete inimestega võrreldes sallimatumad. Lisaks mustanahalistele ja islamiusulistele ei tahtnud 5,1 protsenti eestlastest koos töötada näiteks soomlastega (venelastest vastas nii 1,2 protsenti) ning 13 protsenti juutidega (venelastest 5 protsenti). Haritumad sallivamad Vastates küsimusele «Millise taustaga inimestega te ei sooviks ühes kollektiivis töötada?» olid vene keele rääkijad aga eestlastest sallimatumad. Näiteks endiste prostituutidega ei tahtnud koos töötada 40 protsenti venekeelsetest inimestest eestlaste 27,1 protsendi vastu ja liikumispuuetega inimestega 7,6 protsenti venelastest eestlaste 2,1 protsendi vastu. Nii mustanahaliste kui islamiusulistega koos töötamisse suhtusid oluliselt halvemini 45-aastased ja vanemad inimesed, samuti olid vaid alg- või põhiharidusega inimesed haritumatest oluliselt sallimatumad. Eile esitleti justiitsministeeriumis ka Liisi Laineste koostatud uuringut ksenofoobiast ja rassismist Eesti internetis. Selle uuringu tulemustest selgub, et kõige rohkem ehk 17 protsenti on agressiivseid kommentaare Delfi portaalis, Postimehe ja Eesti Päevalehe võrguversioonides on neid märksa vähem. Sõnast sünnib sõna Agressiivseid kommentaare on kõige enam artiklite juures, mille pealkiri ja sisu esitab teemat provokatiivselt, ja selliseid artikleid ongi kõige rohkem Delfis. Ülekaalukalt kõige enam on agressiivseid kommentaare venelaste kohta, neile järgnevad homoseksuaalid ja kristlased, sest neil on komme kriitiliste kommentaaride peale vastata, mis tigetsejaid veel rohkem ärritab ja toob kaasa uue laine agressiivseid kommentaare. Agressiivsete kommentaaride arv kasvas aastatel 2002–2003, kuid on praeguseks taas langenud. Eestis registreeritakse iga aasta kolm-neli võõravihaga seotud kuritegu. Seda pole palju, ent need pälvivad alati palju tähelepanu. Samas pole justiitsministeeriumi hinnangul põhjust uskuda rassistlike kuritegude kasvu. |
