|
Põhiline osa esemetest, mis Eestis antiigipoodides müügil, on toodud
naaberriikidest. Eestis on kokku üle saja antiigipoe, lisaks veel galeriid,
vahendas ETV24.
Antikvaaride ühenduse juhatuse liige Jaanus Idla ütles, et antikvaarid
tegelevad sellega, et tuua Eesti asju sisse oksjonitelt, kohtumistelt ja
messidelt.
«Suur osa antiigikaupmehi liigub ringi ja otsib Eesti asju sellepärast, et
oma kodumaal on asjad kõige kallimad ja ostjad on huvitatud Eesti asjadest,»
rääkis Idla.
Jaanus Idla sõnul oleks saanud vanavara väljavedu takistada aastaid tagasi.
Riigikogu kultuurikomisjoni liige Paul-Eerik Rummo ütles, et senise praktika
järgi on väljaveo loast keeldumine olnud minimaalne.
«Riigile peab jääma teadmine, et see või teine asi on riigist välja viidud ja
see on oluline küsimus,» sõnas Rummo.
Eelnõu teine lugemine riigikogus katkestati. Kultuurikomisjon soovis
arvestada ka antikvaaride ettepanekutega. Antikvaarid soovisid täpsust
nimekirjades ning pidasid liiga pikaks 15-päevast väljaveo loa läbivaatamise
aega.
Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadust on koostatud ligi
neli aastat.
Eelnõu mõistes on kultuuriväärtused need, mille väljaveoks ja ekspordiks peab
muinsuskaitseametist luba taotlema. Näiteks 50 aasta eest valmistatud
rahvariided ja nende juurde kuuluvad ehted, enne 1945 aastat Eestis valmistatud
tarbekunst, trükised, mis on ilmunud enne 1865. aastat ning ka vanad ehitused ja
ehitusdetailid ja veel palju muud. |
