|
Kui möödunud aasta lõpus oli Viiolilt laekunud kultuurkapitalile 16 274
krooni, siis novembri seisuga oli ta hüvitanud vaid 992 krooni enam ehk 17
266 krooni. Seega suutis mees viimase aasta jooksul iga kuu kustutada võlga
veidi alla saja krooni.
Kui arvestada, et Viiol pääses vanglast 2004. aasta veebruari keskel, on ta
suutnud vabaduses viibitud aja jooksul tasuda iga kuu keskmiselt veidi üle 539
krooni.
Kui 2004. aasta aprilliks oli Viiol hüvitanud riigile 4404 krooni, siis kaks
kuud hiljem ehk 30. juuniks oli hüvitatud summa kasvanud 5396 kroonini, seega
oli ta ühes kuus suutnud tasuda veidi alla 1000 krooni.
2004. aasta 30. novembriks oli Viiol hüvitanud riigile 11 712 krooni, olles
tasunud viie kuu jooksul iga kuu keskmiselt 1263 krooni. Möödunud aasta juuni
alguseks oli Viiol hüvitanud riigile 14 886 krooni ehk ühes kuus keskmiselt 529
krooni. Hiljem tema igakuised tagasimaksed oluliselt vähenesid.
Vahepealse aja jooksul ilmus ka Viioli kirjutatud elulooraamat, kuid
tagasimaksete suurusest ei ilmne, et mees oleks selle eest täiendavat raha
saanud.
Viioli vastu esitatud hiigelnõuet menetleva kohtutäituri Kaire Põltsi sõnul
ei saa ta isikuandmekaitse seaduse järgi avaldada Viiolilt raha nõudmise
asjaolusid ega ka seda, kas mehel on töökoht ja igakuine sissetulek või kas tema
arved on arestitud.
«Saan öelda vaid nii palju, et olen kohtutäiturina kasutanud kõiki
seaduslikke võimalusi, et Viiolilt kohtu poolt välja mõistetud raha saada,» on
Põlts BNS-ile öelnud.
Tallinna linnakohus karistas Viiolit 2003. aasta 7. jaanuaril lihtmenetluse
kokkuleppe järgi suurriisumise ja ametialase võltsimise eest ametiseisundit
kuritarvitades kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse reaalse vangistusega ning
mõistis talt välja üle 8,5 miljoni krooni.
Viiol pääses Tartu ringkonnakohtu otsusega enne tähtaega vanglast 2004. aasta
veebruari keskel. Tema karistusaeg lõppes mullu aprillis.
Kaitsepolitsei süüdistuse järgi riisus kultuurkapitali tegevdirektorina
töötanud Viiol 1999. aasta detsembrist 2002. aasta augustini kultuurkapitalilt
8 521 910 krooni, millest ta raiskas enda väitel enamiku kasiinodes ning
ülejäänu läks tema igapäevasteks kulutusteks.
Peale selle põhjustas Viiol sularaha väljavõtmise teenustasude maksmisega
kultuurkapitalile 17 868 krooni kahju.
Kaitsepolitseinikud arreteerisid Viioli 2002. aasta 14. augustil, kui
kultuuriministeerium teatas kahtlustest kultuurkapitali raha haldamise
suhtes.
Viioli kuritarvitus tingis toonase kultuuriministri Signe Kivi
tagasiastumise. |
kõik galeriid
