| Kümme aastat tagasi poleks keegi osanud ennustada, et sellest väikesest
pankroti serval kõikuvast ettevõttest saab Eesti majanduse üks lipulaevu.
Üldteada tõde, et mis Eestis suur, see maailma mastaabis kröömikene, Tallinki
puhul enam ei kehti. Endast suurema Soome laevafirma Silja Oy Ab allaneelamine
tänavu suvel kasvatas Tallinki varasid majandusaasta jooksul 2,7 korda, 26
miljardi kroonini. Septembris alanud uuel majandusaastal, mil Siljalt ülevõetud ärimahud juba täit mõju avaldada saavad, prognoosib Tallink oma müügikäibe kasvu 11,7 miljardi kroonini. See arv on maailma suurtega täiesti võrreldav. Põhja-Euroopa SuurimPraegu tituleerib end Põhja-Euroopa juhtivaks laevandusettevõtjaks 1866. aastal asutatud Taani DFDS Grupp, mis näitas möödunud aastal Eesti kroonidesse ümberarvutatult 13,2-miljardilist käivet. Kuna sellest 9,4 miljardit krooni tuli kaubavedudega tegeleva tütarfirma DFDS Tor Line arvelt ja vaid 3,8 miljardit reisijateveofirmalt DFDS Seaways, siis võib Tallink ilmselt juba praegu kanda Põhja-Euroopa suurima reisijate liiniveoga tegeleva laevafirma austavat nimetust.
«Kümne aasta eest me tõesti ei mõelnud selle peale, et asi nii suureks võib minna,» tunnistab vana laevandushunt, Tallink Grupi nõukogu esimees Toivo Ninnas. Ähvardav pankrot 19. novembril 1996 asus toona veel Hansatee nime kandva laevafirma juhatuse etteotsa rahandusministeeriumi kantsleri kohalt lahkunud Enn Pant. Just tema on Ninnase hinnangul Tallinki seninägematus eduloos kõige suuremat rolli etendanud. «Ma ise kutsusin ta tööle,» räägib Ninnas, kes juhtis siis veel riigifirmat Eesti Merelaevandus. «Olukord oli selline, et Tallinkisse oli vaja palju raha juurde panna ja ümberkorraldusi teha, aga Merelaevandusel kui omanikul polnud seda enam võimalik teha. Merelaevandus oli minemas erastamisele ja erastamisagentuur kontrollis meid.»
«Et Tallink saaks jalad alla, selleks oli vaja läheneda finantsidele teistmoodi, tunda rahvusvahelist rahaturgu,» selgitab Ninnas Pandi valikut. «Meil kui professionaalsetel meremeestel selliseid teadmisi ei olnud. Ajad olid ka sellised, et raha tuli raskelt.» Lisaks olid Pandil tema sõnul varnast võtta suurepärased teadmised merendusest ja laevandusest, sest rahandusministeeriumi kantslerina oli ta juhtinud nii Merelaevanduse kui Tallinna Sadama nõukogu. Tallinna ja Helsingi vahel laevaliiklust korraldanud Tallinki seis oli 1996. aastal kõike muud kui roosiline, poolaastakahjum tüüris 20 miljoni krooni kanti. Koos Merelaevandusega Hansatee asutanud Enn Rohula firma Inreko Laeva AS oli sunnitud loovutama oma osaluse laevafirmas võla katteks Ühispangale, kes seisis omakorda silmitsi tõsiasjaga, et võib laevandusärisse pumbatud sadadest miljonitest kroonidest pankroti tõttu ilma jääda. Kui Pant oli oma nõusoleku andnud, sündis Ühispanga presidendi Ain Hanschmidti kabinetis laevafirma päästmisskeem – Pant sai pangast 13 miljonit krooni laenu ning ostis selle eest 44 protsenti Tallinki aktsiatest. «Pant sai kohustuse selga,» on Hanschmidt varem ajakirjanduses rääkinud. «Meil oli Tallinki etteotsa vaja inimest, kes oleks isiklikult huvitatud, et sellel firmal hästi läheks.»
Tallinkil hakkaski varsti väga hästi minema. Nagu möödunud aastal välja tuli, ei unustanud pangajuht Hanschmidt ka ennast selle rongi peale sokutamast – Ühispangast lahkudes tuli tema aastaid varjatud suurosalus Tallinkis avalikuks. Juhtunuga seoses said raha ja võimu seosed ning ärieetika Eesti avalikkuse peamiseks arutlusobjektiks.
Määritud maine Juriidiliselt võis ju kõik olla korrektne, aga ühiskond ei suutnud taluda mõtet, et üks usaldusväärseks peetud ja hinnatud pangajuht on kasutanud oma ametipositsiooni jõhkralt isikliku rikastumise nimel. Küsimus pole muidugi ainult Hanschmidtis, tema tagant joonistus välja terve klann, kust viisid niidid teistegi ärimaailma ja poliitika tippude juurde. Ka Tallinki seni üldiselt aus kuub oli avalikkuse ees määritud ning ilmselt tuleb sealt otsida põhjust, miks firma aktsia hind pärast börsileminekut vastupidi ootustele hoopis vähikäiku hakkas tegema. Hinnalanguse käivitasid ootamatult Tallinki omanikeringist lahkunud Soome fondid, kellele ettevõtte renomee kuuldavasti enam ei sobinud. Neil aegadel muutus Enn Pant ajakirjanikele väga kättesaamatuks. Kui varem oli võimalik talle mingi küsimuse tekkimisel alati mobiilikõne võtta, siis ühel hetkel olid numbrid ära vahetatud. «Teda ei ole kontoris. Ta on välislähetuses,» andis Tallinki sekretär enamasti lakoonilisi vastuseid.
Mis on Enn Pandiga juhtunud? Ühest küljest paneb börsifirma staatus ettevõttele muidugi ranged konfidentsiaalsuskohustused peale, aga teisest küljest ei saa ju majanduse lipulaeva kapten avalikkust ometi ignoreerida! Aga seda Pant tegi, ja teeb ka praegu, kui Soome ja Rootsi lehed kirjutavad iga päev mõnuga Tallinki juhtkonna väidetavast sigatsemisest paari nädala eest Silja Symphony pardal. Viimastel aastatel Tallinki avalikkussuhetes nõustanud Corpore konsultandi Meelis Kubitsa sõnul on Enn Panti väga isepäine ja tugev isiksus, keda on keeruline mõjutada. «Praegune Tallink on paljuski tema nägu,» räägib suhtekorraldaja. «Ma ei tea, mis laeva pardal täpselt juhtus, aga ma ei usu, et tema või Andres Hunt oleksid võimelised kellelegi kätega kallale minema.»
Kubitsa sõnul on Tallinki juhtide äristiil olnud agressiivne ja kui see põrkub soomlastest või rootslastest töötajate kõrge enesehinnanguga, siis ongi konflikt käes. Kelle puudujäägid? «See on justkui tsivilisatsioonide kokkupõrge. Aga Tallinki mehed on igast kriisist targemana välja tulnud.» Haiglas põlveoperatsioonil viibiv nõukogu esimees Ninnas laeval toimunust rääkida ei taha. «Olen sellest asjast kaugel eemal olnud. Aga kui eestlased ostsid ära suure Soome firma, siis vaevalt et see kõigile meeldib,» viitab ta tüli võimalikele tagamaadele. Siiski nendib Ninnas, et võib-olla pole Tallinkis tõesti kõigile kiire laienemisega kaasnenud asjaoludele vajalikku tähelepanu pööratud. Tallink Grupi eelkäija AS Hansatee asutasid jaanuaris 1994 Inreko Laeva AS ja Eesti Merelaevandus. 1996 läksid Inreko Laevale kuuluvad aktsiad võlgade katteks Ühispanga ja tema sidusfirma Ühisinvesteeringud valdusse. Aasta lõpul, kui Hansatee peadirektoriks oli saanud Enn Pant, omandas uue juhtkonna moodustatud AS Infortar Hansateest 44 protsenti. Merelaevandusele jääb 45 protsenti ja Ühisinvesteeringutele 11 protsenti aktsiatest. 1996-97 majandusaastal oli Tallink juba 66 miljoni krooniga kasumis, aasta varem saadi 122 miljonit krooni kahjumit. Käivitus Paldiski-Kapellskäri kaubaveoliin. Osteti reisilaevad Fantaasia ja Vana Tallinn. 1998 soovis Tallink Tallinna börsile minna, kuid ei suutnud börsile esitada kõiki nõutud andmeid. Menetlus jäi katki. 2000 alustas Tallink Soome laevaehitajalt Aker Finnyards uute suurlaevade tellimist, 2002 maikuus valmis Romantika. 2001 alguses võttis Tallink üle Tallinna-Stockholmi laevaliini ja rentis Merelaevanduselt kaks liinilaeva. 2003 septembris laiendas Tallink aktsiakapitali ning kaasas aktsionäride ringi mitu tuntud välismaist investeerimispanka, teiste seas Citigroupi, Danske Capitali jt. 2004 märtsis andis AkerFinnyards Tallinkile üle uue reisilaeva Victoria I, mis hakkas sõitma Tallinna ja Stockholmi vahel. Avati liin Peterburi, mis tuli hiljem sulgeda. 2005 detsembris algas Tallinna börsil kauplemine Tallinki aktsiatega. 2006 märtsis ostis Tallink Kreeka Attica Groupilt kolm Superfast-tüüpi laeva ja Hanko-Rostocki laevaliini. Aprillis avas Tallink Riia-Stockholmi liini. Juulis omandas Tallink Soome laevafirma Silja Line koos kuue laeva ja Turu-Stockholmi ning Helsingi-Stockholmi laevaliiniga. Ametiühing süüdistab Tallinki juhte jõhkrutsemises Rootsi transporditöötajate ametiühingu SEKO siseraporti andmeil käitusid Tallinki juhatuse liikmed Enn Pant, Andres Hunt ja Keijo Mehtonen 25. oktoobril Silja Symphony pardal laevatöötajatega ülbelt ja vägivaldselt. Pärast laeva pardal toimunud juhatuse koosolekut ja õhtusööki siirdusid Tallinki juhid raporti andmetel laeva Atlantise baari, mille sulgemisel tekkis tüli, kus Hunt lõi rusikaga baariteenindajat pähe. Seejärel mindi edasi teise baari, kuid seda hakati samuti sulgema. «Juhatuse liikmed pakkusid teenindajatele baari avatuna hoidmise eest tasu. Kui nii ei läinud, teatas juhatuse liige Keijo Mehtonen, et teenindajad on Tallinki teenijatüdrukud, kel tuleb vastuvaidlemata täita neile antavaid käske,» kirjutas raporti koostaja. «Seltskond lahkus baarist ja asja selgitamine jätkus laeva ametiruumides, kus Mehtonen tegi selgeks, et halva teeninduse ja viletsate ametioskuste tõttu vahetatakse kogu meeskond peagi uue ja ennekõike odavama vastu.»
Laevatöötajad pidid «juhatama» juhatuse liikmed kajutisse. Vastu varahommikut toimunus oli raporti järgi ka seksuaalse häirimise elemente, milles ametiühingujuhi Janne Rudeni sõnul võib kuuldavasti süüdistada Panti. Kolmapäeval teatas SEKO kavatsusest pöörduda juhtumi pärast politseisse. Järgmisel päeval palus Tallinki juhtkond Silja Symphony töötajailt intsidendi pärast e-posti teel vabandust. Eile tegi Tallink Grupi nõukogu avalduse, pidades kahetsusväärseks mitte laeva pardal toimunut, vaid selle kajastamist Rootsi, Soome ja Eesti meedias. «Kahetsusväärne on pildi loomine, nagu oleks ettevõtte juhtkond püüdnud tahtlikult alandada laeva personali väärikust või professionaalsust,» teatas nõukogu, kinnitades samas, et suhtub esitatud süüdistustesse väga tõsiselt.
Tallink märkis, et soovib arutada töötajate etteheiteid ja kriitikat Rootsi meremeeste ametiühingu esindajatega. «ASi Tallink Grupp huvides on kehtestada käitumisreeglid, mis hakkavad kehtima kõigile, muu hulgas ka ettevõtte juhtidele,» teatas ettevõtte nõukogu. (PM/BNS)
|
kõik galeriid
