Rapla Nore apteegi proviisor Made Michalski teab meenutada olukorda, kus täide tõrjumiseks mõeldud peamääre oli laostki lõppenud. «Augusti teisest poolest alates tõusis nõudlus täiravimite vastu,» märkis Michalski.

Apteegi arvuti andmebaasist üle kontrollides ütleb proviisor, et juunis müüdi peamääret Nix 4 karpi, septembris 20 ja oktoobris 24.

Täimuret näitavad ka Kohila Risto Apteegi suurenenud müüginumbrid. Apteegi juhataja Häli Lahtein ütleb, et kui varem müüdi keskeltläbi üks täimääre kuus, siis septembris-oktoobris on müüdud umbes 15 karpi ühes kuus.

«Mure paistab tõsine olevat, sest täitõrjevahendeid aina ostetakse,» nentis Häli Lahtein.

Kehtna valla perearst Maret Tamme leiab, et iga lapse ja lapsevanema kohustus on täikontrolli ise läbi viia ning pere- või kooliarst ei ole see, kes kogu koolis igaühe juuksed läbi kammima peab.

Lõppeval nädalal ühes Kehtna valla koolis õpilastele täiteemalist loengut pidamas käies ei olnud Maret Tamme nõus koolipersonali palvele vastu tulema ning laste päid koolis kontrollima, vaid palus vajadusel pöörduda arsti vastuvõtule.

«Iga laps ju tunneb, kui ta peab sügeleb ja oskab oma emale ka seda öelda ning vanema asi on lapse pead kontrollida,» selgitas Tamme oma seisukohta.

Samas peab Tamme oluliseks informeerida lapsi kõigest sellest, mis täidesse puutub ehk siis teha ennetustööd.

Maret Tamme saab oma igapäevatööski kinnitust tõsiasjale, et täidest on saanud tõsisem mure, kui seda paar aastat tagasi. Kuigi täisid on ka heaoluühiskondades pidevalt, ei oska Tamme praegust laialdast levikut millegagi põhjendada.

«Võibolla see tulebki sellest, et inimestel on palju muresid ja üksteise jaoks aega ei ole,» arutles Tamme vanarahvatarkuse üle, kus täid vaevatäiks nimetatakse.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5