|
Seni oli teada, et keskaegne ristisõdijate ordu saadeti paavst Clemens V
otsusega laiali 1312. aastal, pärast seda, kui viis aastat varem oli Prantsuse
kuningas Philippe IV Ilus saatnud Templirüütlite juhid ketserluses süüdistatuna
tuleriidale ning omastanud nende varad.
Laialtlevinud hinnangu kohaselt olid Philippe'i motiivid ordust
lahtisaamiseks poliitilised ja ebaõiglased rüütlite suhtes. 2001. aastal
paavstiriigi arhiivist leitud 1308. aasta dokument tõendavadki, et paavst
vabastas tegelikult Templirüütlid ketserluses süüst, millest aga hilisemal ajal
vaikiti.
Vatikani ametnikud nendivad, et omal ajal tehti viga dokumentide
katalogiseerimisel ning Templirüütlite maine puhastamine praegu on ordu
saatuse seisukohalt juba lootusetult hiljaks jäänud.
Itaalia publitsisti Rosi Fontana sõnul ei käskinud paavst Templirüütlitel
tegelikult ordut laiali saata, kuid pärast repressioone oli ellujäänutel
keeruline seda uuesti tööle panna. «Neil polnud üldse raha, nad olid hävitatud
nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt, mistõttu ordu ei suutnud uuesti koonduda
omal ajal ega ka hiljem mitte,» selgitas Fontana.
Templirüütlite ordu loodi juba Esimese ristisõja järel 1119. aastal, et
kaitsta Jeruusalemma suunduvaid Euroopa palverändureid. Hiljem muutusid nad
sedavõrd rikkaks, et aitasid isegi monarhidel finantseerida oma sõdasid, ent
Püha Maa langemisega uuesti moslemite võimu alla algas ka ordu allakäik.
14. sajandi alguses kulmineerunud poliitiline vägikaikavedu, mille tulemusena
paavstid sunniti 1309. aastal rohkem kui pool sajandit
väldanud «vangipõlve» Avignonis, lõppes paljudele Templirüütlitele
tuleriidale saatmisega, ehkki nagu nüüd selgub, kinnitas katoliku kiriku pea
vähemalt esialgu nende süütust.
Suurem osa ordu varadest omal ajal konfiskeeriti ja jagati laiali
teistele organisatsioonidele. Templirüütlite kunagine peakorter kuulub praegu
Malta Ordule. Templirüütlite sümboleid ja rituaale hakkasid aga 17. sajandil
kasutama Vabamüürlased.
Legendaarsuse oreooliga ümbritsetud Templirüütlite populaarsus on viimasel
ajal kogu maailmas taas kasvanud tänu Dan Browni pseudoajaloolistele
põnevikele, nagu «Da Vinci kood», vahendab Reutersi videolõik. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
