| Samuti tuvastas kohus, et Tartu Ülikoolis kasutusele võetud cum laude omistamise tõlgenduspraktika on õigusvastane, teatas kohtu pressiesindaja. Kohus jättis aga rahuldamata Raski taotluse ülikoolile rahatrahvi määramiseks halduskohtu esialgse õiguskaitse määruses antud kohtu korralduse täitmata jätmise eest. Ramon Raski kohtule esitatud kaebuse järgi omistati selle aasta mais Raskile Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas baccalaureus artiumi kraad ilma kiituseta. Kaebaja arvates vastas ta aga haridusministri 1999. aasta määrusega kehtestatud cum laude diplomi omistamise kriteeriumidele, sest täitis bakalaureuse õppekava täies mahus, sooritas kõik eksamid hinnetele A, B ja C ning lõpetas keskmise hindega 4,63 ja kaitses lõputöö hindele A. Tartu Ülikool oli seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna Rask ei täitnud cum laude diplomi saamise tingimusi ja ülikooli cum laude diplomite andmise kord on õiguspärane. Kaebuse esitaja sooritas eelmise aasta jaanuaris eksami aines «Õiguse üldteooria» hindele F («puudulik») ja sama aasta märtsis eksami samas aines hindele A («suurepärane»). Tartu Ülikooli õppeosakonna kehtestatud cum laude diplomi andmise põhimõtetest lähtudes oli Raski aritmeetiline keskmine hinne üle kõigi õppetulemuste 4,53 ja ta ei vastanud cum laude diplomi saamise tingimustele. Kohus leidis, et Tartu Ülikooli ning kõigi teiste Eesti avalik-õiguslike ülikoolide tegevust reguleerib ülikooliseadus. Tartu Ülikooli tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste ülikoolidega võrreldes sätestab Tartu ülikooli seadus, mis aga ei sätesta erisusi diplomite andmisel võrreldes teiste ülikoolidega. Kohtu arvates tuleb Tartu Ülikoolil seega nagu teistelgi ülikoolidel lähtuda selles küsimuses ülikooliseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest. Ülikooliseaduse järgi kehtestab cum laude diplomi andmise tingimused haridus- ja teadusminister. Haridusministri 1999. aasta 9. veebruari määruse «Diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimuste kinnitamine» kohaselt antakse cum laude diplom üliõpilasele, kelle keskmine hinne õpingute vältel oli vähemalt 4,60. Asja kohtulikul uurimisel selgus, et Tartu Ülikoolis tõlgendatakse ja rakendatakse haridusministri kehtestatud cum laude andmise tingimusi teisiti, kui teistes Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides. Samuti selgus, et kuni selle aasta kevadeni ei tõlgendatud ja rakendatud mitte kõigis Tartu Ülikooli teaduskondades cum laude andmise tingimusi ühetaoliselt. Kohus leidis, et ministri määruse regulatsioonist ei ole võimalik tuletada, et ühe aine eest tuleb kirja panna kaks hinnet ja keskmise hinde arvutamisel läheb arvesse, et üliõpilane on ühes õppekava läbimiseks kohustuslikus aines sooritanud eksami kaks korda. Normi süsteemist ja loogikast lähtudes saab keskmise hinde arvutamisel arvestada üksnes tõepoolest sooritatud ehk positiivsele tulemusele tehtud eksameid. Teistsugusele järeldusele pole kohtu arvates võimalik jõuda ka ülikooli õppekorralduseeskirjas sisalduva regulatsiooni põhjal. Samas saatis ülikooli õppekorraldus- ja kvaliteeditalituse juhataja teaduskondadele selle aasta mais märgukirja, mille juhise järgi tuleb keskmise hinde arvutamiseks kõikide saadud hinnete summa jagajana arvesseminevate eksamite hulka arvata ka need eksamid, mille esialgne tulemus oli «0» (F). Sellisel puhul läheb ühes aines tehtud eksami eest kirja kaks tulemust ning ühte eksamit, mis oli õppekava täies mahus läbimiseks kohustuslik sooritada, arvestatakse kahe eksamina. Taoline keskmise hinde arvutamise metoodika mõjutab aga keskmist hinnet üliõpilase kahjuks. Kohus leidis, et kui üliõpilane sai õpingute jooksul mõnes aines eksamil hindeks F, ei tähenda see seda, et ta ülikooli lõpetamisel ei oleks seda ainet parimal tasemel omandanud. Parandades eksamihinde F hindeks C, B või A on üliõpilane omandanud õppeaine heal, väga heal või suurepärasel tasemel. Kohus ei rahuldanud Ramon Raski ülikoolile rahatrahvi määramiseks, kuna ülikool jättis halduskohtu määruse alusel väljastamata esialgse õiguskaitse korras cum laude diplomi ülikooli lõpuaktusel 16. juunil. Kohus leidis, et tänaseks on Raskile cum laude diplom väljastatud. Samuti ei ole kaebuse esitaja avaldanud, et talle on cum laude diplomi hilisema väljastamise tõttu tekkinud kahju. Menetlusosalised saavad halduskohtu otsusele esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul. Toimetas Martin Šmutov, PM online |
