| |
|
 |
Arhitektide Liit andis peapreemia unikaalsele vasest majale, mis aastatega muudab oma värvi punakast roheliseks ning lõpuks mustaks.
Foto: Peeter Langovits |
|
Eesti parima eramu tiitli võitis vaskmaja
(53)
11.10.2005 00:01
Andrus Karnau, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Arhitektide Liidu eramukonkursi võitnud Urmas Muru ja
Peeter Pere vaskplekist tünnmaja Tabasalus paistab silma kui üksik uitaja
moodulmajade ja tüüpprojekti järgi vormitud elamute massis.
Arhitektide tsunfti poolt kahe viimase aasta Eesti parimaks tunnistatud eramu
Tabasalus meenutab kahe lõhikuga ümmargust tünni, mis on peitunud krundi
põlispuude varju.
Hoonet kattev vaskplekk muudab ilmet oksüdeerudes: algselt punakas, siis
läheb roheliseks ja lõpuks mustaks. Hoone sisekujundus on ülilihtne.
Siseviimistluses annavad tooni krohvitud seinad, puitlaudis ja robustne
betoonivalu.
Rahvuslik identiteet
Üks hoone loojaist Peeter Pere rääkis, et valis vaskpleki fassaadimaterjaliks
seetõttu, et see muutub aja jooksul. Kuigi arhitektid loevad vaske üsna
tavaliseks ehitusmaterjaliks, on seda Eestis vähe kasutatud, kui just
kirikutornid välja arvata.
Pere toonitas, et tünn-maja pluss on ülihea ehituskvaliteet. «Maja õnnestus,
sest selle tellinud pere on arhitektuurigurmaanid,» lausus Pere.
Kümnete eramute hulgast valiku teinud Arhitektide Liidu ˛ürii liikme Indrek
Allmanni sõnul eelistas ˛ürii Tabasalu vaskmaja seetõttu, et selles oli midagi,
mis võiks kanda rahvuslikku identiteeti.
Konkursil pälvis eriauhinna Merko kohaliku juhataja maja Tartus. Püramiidi
meenutav hoone Raadil on kaetud tumedate plaatidega, olles kui ufonaudi elupaik.
Allmanni sõnul on tegu eksklusiivse värvitud tsementplaadiga.
Kõiki konkursi nominente ka isiklikult külastanud Allmann kinnitas, et
võidutööde puhul ei olnud tähtis vaid välimus, vaid ka ruumijaotus. «Selle maja
ruumides oli mõnus olla,» rääkis Allmann Tartu püramiidist.
Oktoobri lõpuni on Tallinnas Sakala keskuses näitus, kus väljas kõik parima
eramu tiitlile pürginud uusehitised.
Summad saladuses
Näituse kuraator Urmas Oja möönis, et enamik Eesti eramuist kerkib
pretensioonitute insener-arhitektide käe all. Neis on vastupidavus ja odavus
tähtsam kui kunstiline püüdlus.
Oja osutas ühele huvitavale poolikule projektile. Nimelt ühena esimestest
Eestis loobus Lubja küla eramurajooni arendaja 11 ühesuguse tüüpmaja ehitusest
ja lasi arhitektidel arhitektuuriagentuurist luua viis eri majatüüpi.
Oja sõnul on see märkimisväärne katse loobuda tüüpmajade vorpimisest, et
leida midagi huvitavat ja isikupärast.
Mis maksab arhitektuurikonkursil peapreemia saanud hoone projekteerimine,
jääbki saladuseks. Võidutööde puhul pakuti, et need läksid maksma
300 000–400 000 krooni.
Asjatundjate hinnangul kulub kümnendik hoone maksumusest projektile. Samas on
vähestel eramaja ehitajatel nii palju raha, et tellida tipp-büroode tööd.
Tallinna lähedale Kiili eramut ehitav koduperenaine Kaire rääkis, et tema
tellis arhitekti, kes tegi kõik vajaliku 30 000 krooniga.
Kuigi odavamaid tegijaid võib palgata ka 20 000 krooniga ja kui tahta pelgalt
tehniliste jooniste vormistajat, siis saab projekti valmis ka vähem kui
10 000 krooniga. Naine ütles, et kulutab samas projektile rohkem kui
naabrid, sest viimased eelistasid moodulmaju.
«Eks me selle pärast ka tahtsime natuke omamoodi, sest tulevikus on sellel
suurem väärtus, kui ühel hetkel mõtleks müügile,» rääkis Kaire.
Eramukonkursi võitnud arhitektid Urmas Muru ja Peeter Pere teenisid
konkursivõiduga 30 000-kroonise preemia. Justkui ühe tavalise Eesti pere
kodu projekteerimise maksumuse.
Indrek Allmann küll lausus selle peale, et sellise raha eest võib ju projekti
saada, aga arhitekti aega selle raha eest ei osta. Ent aega ja koostööd
tellijaga hindavad arhitektid kõige rohkem.
Peeter Pere ütles, et võtab eramu projekteerimise ette siis, kui tellija
oskab küsida midagi sellist, mis arhitekti loominguliselt paelub.
Ning Pere sõnul ei pea sellisel juhul olema tellijal miljoneid tagataskus.
Pere arvas, et head loomingut jaksab tellida ka inimene, kes tüüpilise
eestlasena on mõelnud, et pooleteise miljoni krooniga võiks uue kodu ehitada.
Eramukonkurss
Parim eramu
2004/2005
• Vaskmaja Tabasalus, arhitektid Urmas Muru ja Peeter Pere
Eripreemiad:
• Palkmaja Hiiumaal, arhitekt Laila Põdra
(Traditsioonilise palkmaja nüüdisaegne lahendus)
• Eramu Saha külas, arhitekt Toomas Tammis
(Viilkatusega palkmaja ideest sai nüüdisaegne lahendus)
Äramärgitud:
• Villa Miidurannas, arhitekt Emil Urbel
(Suurim osaleja konkursil 800 ruutmeetrit, betoonehitis)
• Eramu Raadil, arhitekt Raivo Puusepp
Allikas: Arhitektide Liit
|
