Raita Ustal, kes lisaks poeg Taavile (7) on saatnud kooli ka tütar Barbara (12), arvab, et vanaema sünnipäevale ei jäetaks ka siis minemata, kui direktor ei luba.

Nii kaotab praegu ministeeriumides kooskõlastusringil olev põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu ära laste puudumise n-ö kodustel põhjustel, mille kohta lapsevanem tagantjärele tõendi kirjutab.

Samal teemal: Juhtkiri: Kodused põhjused (1)

Kõige kohta, mis ei ole eelnõus eraldi välja toodud kui mõjuv põhjus puudumiseks – ehk siis haigus, läbimatu koolitee jm –, tuleks lapsevanemal luba küsida kooli direktorilt. Samuti näeb eelnõu ette, et igasugusest puudumisest tuleb koolile teatada viivitamatult.

Eelnõupunktid käivad ainult põhikooliastme kohta, kus kehtib koolikohustus.

Lapsevanemate õigused

Praegune seadus ütleb vaid, et koolikohustuse täitmist kontrollib omavalitsus, ja jätab muud kokkulepped kooli ja kodu korraldada.

Lastevanemate liidu peasekretäri Kaur Hansoni sõnul loeb ta eelnõust välja, et laps kuulub riigile või koolile. «Oma lapse ja tema haridustee üle otsustamine on aga lapsevanema põhiseaduslik õigus.»

Hanson lisas, et tunnustab seadusandja soovi kontrollida, et lapsed käiksid koolis. «Ent on vale ettekujutus, et seda on võimalik lahendada käskude ja keeldudega,» ütles ta.

Samuti on Hansoni sõnul koolipingis istutud ajast olulisem, et laps omandaks õppekava etteantud mahus.

Kaks last kooliteele saatnud Raita Ustal kahtles, kas kavandatavast muutusest kasu on: «Kes tahavad poppi teha, teevad nii või teisiti, pigem peaks neid peresid aitama, kes sellega hädas on, mitte karistama kohusetundlikke vanemaid, tekitades direktorile ja õppealajuhatajale tööd juurde.»

Ustali sõnul on väheusutav, et on palju neid vanemaid, kes puudumistõendeid kergekäeliselt välja kirjutavad.

Haridus- ja teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse talituse juhataja Tiina Kivirandi sõnul aitaks seadus selgust saada selles, palju on neid, kes pikalt põhjuseta puuduvad ja nii koolist välja langevad.

«Kuna õpilaste koolist väljalangevus on suur ning eri osapoolte – lapsevanemate, kooli ja omavalitsuste – kohustused ja vastutus on senistes seadustes ebamäärased, on olnud raske arvestust pidada,» ütles Kivirand.

Ta kinnitas, et puudumisteateid ei pea vastu võtma tingimata direktor. «Lapsevanemate vastutus ja meetmed, millal ja kuhu puudujatest teatada, on järgmised küsimused, mida lahendama hakatakse.»

Edasijõudmine tähtsaim

Jüri gümnaasiumi direktori Martin Kaasiku sõnul ei näe ta vajadust sellise koolikohustuse sätte järele. «Kui, siis niipalju, et see on näpuviibutus, et peate selle probleemiga tegelema, ehkki ma ei tea koole, kus puudujate üle arvestust ei peetaks,» väitis ta.

Kaasiku hinnangul ei peaks õpilasele puudumisloa andmine olema direktori otsustada. «Kui laps jõuab koolis edasi, on kõik ülejäänud otsused vanemate teha ja koolil seal sõnaõigust pole,» ütles ta.

Kaasiku sõnul muutub mõnevõrra kergemaks ehk nende vanemate elu, kel puudub oma lapse üle mõjuvõim.

Mõjuvad põhjused puudumiseks

Eelnõu järgi on koolist puudumise mõjuvateks põhjusteks põhikooli astmes:

• õpilase haigestumine

• läbimatu koolitee või halb ilm, kui õpilase tervis võib seeläbi kahjustatud saada

• vanemate või teiste pereliikmete haigestumine, kus nad vajavad õpilase abi

• muud asjaolud, aga ainult direktori otsusel

• lapsevanem (eestkostja, hooldaja) teavitab kooli viivitamatult lapse puudumisest

• kolmandal päeval alates lapse uuesti kooliminemisest esitab vanem ka kirjaliku tõendi puudumist takistanud põhjuste kohta

• haiguse puhul tuleb pikema kui kolmepäevase puudumise korral esitada arstitõend

Allikas: põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.84