Politseikontrolli vähesust on liiklusasjatundjate sõnul näha ka igapäevases liikluspildis, kus annavad järjest rohkem tooni liiklushuligaanid. Kui veel mullu oli Tallinna tänavatel ja Harjumaal liiklusjärelevalvet tegemas korraga neli-viis liiklusjärelevalve osakonna patrullautot ja mõni aasta varem ainult Tallinnas seitse kuni üheksa, siis praegu sõidab töövahetuse alguses Rahumäe tee maja õuelt tänavatele kaks sinivalget autot. Vahel õnnestub välja panna ka kolm patrulli. Autod seina ääres Aeg, mil politsei õuel sagis autode ümber vahetuse eel paarkümmend sinimundris meest-naist, on meeles vaid üksikutel patrullijatel, sest suur hulk kogenud korravalvureist on altkäemaksukahtluse või väikese palga tõttu töölt lahkunud. Kuigi Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakond peaks oma jõududega patrullima ka Harjumaal, on sellest loobutud ja pealinna ümbritsevatel maanteedel jälgivad liikluskorda tavalise patrullimise kõrvalt kohalikud politseiosakonnad. Liiklusjärelevalve osakonna paarikümnest operatiivsõidukist jäävad iga päev seina äärde seisma pooled, sest nende rooli jagub korrakaitsjaid vaid reidide või suurürituste ajaks. Kahte-kolme autot kasutavad iga päev avariigrupi politseinikud, keda on samuti tavaliselt tööl vaid üks-kaks meeskonda. Viis politseimootorratast seisavad aga kõik garaažis, sest viimane alles jäänud motopatrullija murdis hiljuti liiklusõnnetuses jala. Tavapatrullid aitavad Kokku töötab praegu liikluspatrulli kahes vahetuses koos välijuhtidega 27 politseiametnikku. Et politseinikepõuda leevendada, käivad patrullis ka politseikooli kadetid. Vanemkomissar Villu Vane sõnul on nendega aga probleeme, sest napib oskusi politseiauto juhtimiseks. «Peame kogu aeg vaatama, et paaris oleks üks vana olija ja teine uustulnuk,» kirjeldas Vane. Kolmandik liikluspatrulli tööajast kulub Vane sõnul praegu väljakutsetele reageerimisele, mis teeb regulaarse liikluskontrolli raskeks. Patrull peab kohe kiirusemõõtmise lõpetama, kui korrapidaja neid uuele väljakutsele suunab. Enamik väljakutsetest on seotud avariide ja valesti parkimisega. Mõni päev on väljakutseid nii täis, et liiklust jälgida pole üldse aega. Vane sõnul on suureks abiks see, et ka linna politseiosakondade tavapatrullid on hakanud järjest rohkem liiklust jälgima. E-politseid kasutades ja autonumbreid arvutist kontrollides avastavad nad kerge vaevaga kindlustuseta ja ülevaatuseta sõidukeid ja juhtimisõiguseta roolikeerajaid. Vane sõnul on kriisi põhjuseks nii ehk teisiti palk, mis pole tuntavalt tõusnud juba viis-kuus aastat. Vane nõustus Postimehe väitega, et õigeaegne palgatõus oleks kindlasti hoidnud praegu kohtu all olevaid patrullijaid ka pistiseküsimise süsteemiks muutmise eest. Kuigi liikluspolitsei otsib politseinikke tööle tikutulega, pole loogu maha niidetud ridu kerge täita. Vane näeb ainsa võimalusena keskharidusega noorte lausvärbamist ja lühikursuste korraldamist nagu tosin aastat tagasi, kui korravalvuriks sai kolme kuuga. Selleks oleks aga vaja poliitilist otsust. Liiklusasjatundjate sõnul muutub olukord tänaval üha pingelisemaks. Liiklusjurist Indrek Sirgi hinnangul on need juhid, kes politsei selja pöörates eeskirju rikuvad, järelevalve nõrgenemise ära tabanud. «Kui pealinnas on 800 kilomeetrit tänavaid, siis tõenäosus liikluspolitseid kohata on vaid iga 400 kilomeetri järel,» arutles Sirk. «Kui võrrelda seda Eesti suurusega, siis saaks kontrollita riigi ühest otsast teise sõita.» Karistamatus levib Sirk näeb liiklusjärelevalve nõrgenemist selles, et tema õigusbüroo põhilisteks klientideks pole varasemast erinevalt mitte politsei tabatud rikkujad, vaid hoopis avariides osalenud juhid. «Ega kiirust vist enam mõõdetagi,» nentis Sirk. Sirgi sõnul tegi politsei enesele ise karuteene, jättes rahahädas patrullijad omapäi ning sekkudes alles siis, kui nood olid oma eetilise pale kaotanud. «Oleks pidanud inimesi õigel ajal suunama ja aitama,» märkis Sirk. «Kas nüüd on parem, kui üldse enam kedagi tänaval pole? Kohtu alla antud tundsid siiski oma tööd.» Sama arvab ka teenekas liiklusõpetaja Johannes Pirita, kes näeb korralagedust tänavatel ja maanteedel iga päev. «Linnas sõidetakse pidevalt 80 ja 100 kilomeetrit tunnis, punase tule alt süstitakse läbi ja kõik teavad, et midagi ju ei juhtu,» kritiseeris Pirita. «Vaatame kas või Rootsi liiklust, kus nii ei kihutata. Miks? Sellepärast, et rikkumisele järgneb ka karistus.» Tallinna liiklusjuhi Mati Songisepa hinnangul pole suurim probleem mitte 10–20-kilomeetrine tunnikiiruse ületamine, vaid liikluskorraldusvahendite ignoreerimine. «Mingit korda ega austust enam pole. Eiratakse liiklusmärke ja eraldusjooni, tekkinud on hulk uusi enesetapjaid,» kirjeldas Songisepp. «Iga saja kilomeetri kohta näen mõnda väga ohtlikku rikkumist, mis võinuks viia õnnetuseni. Politseid pole ammu enam üldse näinud.» Kriis liikluspolitseis • Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonnast lahkus mullu 36 politseinikku, tänavu 25. Kokku on osakonnas 127 ametikohta, millest on täitmata 32.
> Loe edasi |
