Kui Pärnu perekonnaseisuosakonnas reede hommikul abielu registreerinud Raili Oad ja Meelis Leas oma saatjaskonnaga laevalt kodusaare pinnale astusid, tervitas neid nii nooriku kui ka peigmehe pulmamajast sadamasse tulnud rahvahulk.

Nagu peigmehepoolne pulmaline Rosaali Karjam ehk Härma Roosi ütles, võis inimesi sadamas olla kaugelt üle kolmesaja, sest eks pulmaliste kõrval oli võtnud kohad sisse hulk pulmavaatajaidki.

Pärast mõnda laulu ja tantsu sadamasillutisel suundus noorik suguseltsi saatel oma ja peig kutsututega oma koju, kus söödi ja joodi pulmaliste kaasatoodut, kuni oli aeg kirikutee ette võtta.

Et Kihnus pole viimased

15 aastat pulmi peetud, hindas Eesti apostliku õigeusu kiriku metropoliit Stefanus sündmuse nii oluliseks, et tuli Kihnu koguduse õpetajale Viktor Ivaskile toeks Railit-Meelist laulatama.

Vana kombe kohaselt võtsid pruuti-peigmeest altari ees kohad sisse mahalaotatud valgel linal. Vanarahvas teab, et sellest, kelle jalg enne lina puudutab, saab perekonnapea. Nagu Roosi ütles, jälgis ta pruutpaari tulekut hoolega, ja oli see nüüd juhus või noorte kavalus, kuid linale panid nad jalad korraga.

Altari ette astus pruut abielunaise seisust põlistavas põlles, mille raudkäsi (pruudi valvaja – S. K) kiriku eeskojas talle ette sidus.

Tund aega kestnud laulatuse järel võtsid noorik ja peigmees saatjate eesotsas taas suuna kodutaludesse, et seal kõht lihaõuntest (lihast ja kartulist – S.K.) korralikult täis süüa. Kui küllalt söödud, ruttas peig pulmaliste saatel pruudi järele ja viis ta oma koju.

Paariminek võeti linti

Peiu kodus sai pruut uiu (valge lina pruudi näo katmiseks – S. K) üle, millest ämm ta vabastas. Uigu kolm korda päripäeva ümber nooriku pea keerutanud, heitis meheema selle parsile.

Siis oli aeg veimevakk lahti laulda. Kui pruut sai veimed laiali jagatud, tõmbas ta veli (pruudi abiline – S. K) toodud käused (tikitud varrukatega valge pluusi – S. K) selga ja sai raudkäelt tanu pähe.

Et pruut tanu mõned korrad peast tõrjus, on saarerahva pulmatava. Nagu seegi, et esimese tantsu tegi pruut peiupoisiga ja alles teise oma mehega, mispeale ka umbrukad (nooriku abilised – S. K) tantsupõrandale tüürisid.

Kui nooriku külalised olid noorpaari tantsu ära näinud, seadsid nad sammud taas nooriku pulmamajja, kus pidu kestis kuni jaksu jätkus.

Laupäeval jätkus trall pulmasaunaga, kus sai nõgese- või kadakavihaga tervist kosutatud, ja rahaajamisega, mis nõudis nooriku pulmalistelt veime ehk soki- või kindapaari kinnimaksmist. Tehtud said ka «poenksõ taotaminõ», «nuõrikukannika» jagamine ja nähtud pulmakadridki.

Et ehtsat Kihnu pulma on saarerahvas turistidele mänginud juba 15 aastat, tegi sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas Lohu talu noorperemehele Meelis Leasele ja Kase talu peretütrele Raili Oadile ettepaneku jäädvustada nende paariminek kosjadest pulmapeoni filmina.

Nii hoiab vähemalt filmilint elavana saare kultuurivaramu üht pärlit. Pulm jäädvustati Kihnu Kultuuriruumi, kultuuriministeeriumi ja OÜ Rühm Pluss Null koostööna.