Üle nelja miljoni kroonise alghinnaga enampakkumise ümbrikute avamisel selgub täna Koidu tänava hoovipargi uus omanik. Põlispuude asemele kerkivat uusehitist pelgavad elanikud paluvad abi kohtult ja linnavalitsuselt.

Koidu, Kristiina, Videviku ja Virmalise tänava nelinurka jääb pisike hoov, kuhu pool sajandit tagasi rajatud pargi pani keskkonnaministeerium enampakkumisele. Kuna 4116-ruutmeetrise krundi sihtotstarve on elamumaa, kardavad kohalikud, et nende akende all kasvavad põlispuud võetakse maha ja õuele rajatakse korterelamu.

Hoovimaa müügi lükkas tänavu veebruaris käima Koidu 87 korteriühistu, saates keskkonnaministeeriumile kirja sooviga osta oma väikesele krundile juurde osa riigile kuuluvast hoovist. Seepeale pani keskkonnaministeerium kui riigivara valitseja maatüki 4,1 miljoni kroonise alghinnaga enampakkumisele.

Kardavad pargi pärast

Rohelise hoovi enampakkumisele panek ajas ümberkaudsed elanikud ärevaks. Korteriühistud saatsid kaks päeva tagasi müügi peatamiseks kirja Tallinna linnapeale ning ühe maja elanik Urmas Grišakov tegi avalduse halduskohtule.

«Meie õu on tüüpiline Stalini-aegne kvartal, kus majad on ümber ja keskel on pargikene,» kirjeldas ta. «Müük tuleb igal juhul peatada, sest see rikub avalikku huvi ja võtab elanikelt ühiskasutuses oleva maa.» Juristid Grišakovile erilist võidulootust aga ei anna.

Ka linnapeale saadetud kirjas märgivad ümberkaudsed ühistud, et õueala müügiga rikutakse kunagise planeeringu terviklikkust, avalikkuse huvi ja õigustatud lootust ning eelistatakse kellegi era- või ärihuve.

Enampakkumist korraldava maa-ameti peadirektor Kalev Kangur väitis, et on oodanud Tallinna linnavalitsuselt mingitki reaktsiooni. «Linn teadis selle maatüki omandamise võimalusest juba kolm aastat tagasi,» sõnas ta. «Paraku pole pealinn selle krundi küsimuses mitte kunagi meie poole pöördunud.»

Kanguri sõnul esitas riik kolm aastat tagasi kõnealust hoovi endale taotledes dokumendid ka linnavalitsusele, kes ei soovinud enne planeeringu menetluse lõppu seisukohta võtta. Seetõttu määras krundi sihtotstarbe riik.

Kanguri sõnul saab linnavalitsus planeeringu käigus kehtestada vajalikud nõuded, mida maatüki ostja peab igal juhul arvestama. «Kui linn ütleb, et hoovi tuleb park, siis park sinna ka tuleb. Ütleb linn, et sinna saab ehitada, siis järelikult saab ehitada,» ütles ta. «Inimeste mure peaks olema suunatud pigem planeerimise põhimõttekindlusele ja järjepidevusele.»

Küsimused vastuseta

Abilinnapea Taavi Aasa sõnul ei olnud linnal võimalik nõustuda hoovikrundi riigi reservmaa hulka arvamisega ega selle elamumaaks määramisega enne, kui detailplaneering valmis.

Postimehe küsimustele, kas ja mida kavatseb linnavalitsus hoovipargi säilitamiseks pärast müüki ehk eraomandusse sattumist ette võtta, linnavalitsus eile ei vastanud.