Tervisekaitseinspektsioon soovitab valmistuda
puugihooajaks, mis seni on jahedate ilmade tõttu olnud suhteliselt
tagasihoidlik; talvekuudel oli puukborrelioosi levik tänavu keskmisest
kõrgem.
Tänavu viie kuuga on tervisekaitseinspektsiooni
andmetel registreeritud viis puukentsefaliidi juhtumit, neist neli mais, ning 58
puukborrelioosi juhtumit, neist 13 mais.
Varasemate aastatega võrreldes
on tänavune aasta olnud entsefaliidi osas tavapärane ning borrelioosi osas veidi
kõrgem.
Mullu haigestus mais entsefaliiti neli ja borrelioosi 10 inimest
ning esimese viie kuuga diagnoositi entsefaliit neljal ning borrelioos 27
inimesel.
Tavapärasest enam on tänavu olnud borrelioosi haigestumist
talvekuudel. Tavaliselt vaibub puuknakkuste levik talvekuudeks, kuna puugid
muutuvad aktiivseks seitsme soojakraadi juures.
Seepärast kestab
puugihooaeg tavaliselt aprillist oktoobrini.
Eelmisel aastal
registreeriti 562 borrelioosi- ja 237 entsefaliidijuhtumit. Aasta varem
diagnoositi borrelioosi 319 ja entsefaliiti 90 korral.
Entsefaliidi
vastu on võimalik end vaktsineerida kaitsesüstiga. Haiguse läbi põdenud saavad
haiguse suhtes immuunsuse. Entsefaliidi sümptomid on gripitaolised haigusnähud,
mille tüsistusena võib tekkida kõrge palavikuga ajukelmepõletik.
Eestis
on entsefaliidi ohualad Saaremaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Läänemaa, Pärnumaa ja
Tartumaa.
Borrelioosi vastu ei ole vaktsiini, kuid seda saab ravida
antibiootikumidega. Borrelioosi sümptomid on nahalööve ehk paarisentimeetrise
läbimõõduga punetav laik hammustuskohal.
Haigus võib raskematel juhtudel
kanduda närvisüsteemi, südamesse või liigestesse.
Puugihaiguste
vältimiseks soovitavad tervisekaitsjad käia looduses pikkade varrukatega
heledate riietega, püksisääred kummikute sees, kasutada putukatõrjevahendit ning
kontrollida pärast metsaskäiku keha hoolikalt üle.
Puugi leidmisel tuleb
ta hammustuskohast kiiresti eemaldada.