| Esialgsete fotode põhjal paigutasid teadlased uue ahvi mangabeide hulka, kuid uue liigi surnud esindaja uurimine näitas midagi muud. Ahvi meditsiinilise uurimise ning DNA analüüsidega püüti kindlaks teha ahviliigi sugulus teiste liikidega. Uuringud näitasid aga, et see liik on nii eriline, et ta tuleb eraldi paigutada. «Geneetikud tegid kindlaks, et selle kõhna kehaehitusega, puude otsas elava ahvi lähim sugulane on hoopis maapinnal elav paavian,» selgitas Oxfordi ülikooli bioloogiaprofessor Jonathan Kingdon. Ta lisas, et selle ainulaadse ahviliigi paavianitest arenemine andis uut informatsiooni Aafrika ahvide evolutsiooni kohta. «See, miks Lõuna-Tansaanias elav nimetatud liik arenes paavianitest ja mitte ahvidest, peitub asjaolus, et piirkond oli eraldatud Tanganjika järve ääres asuvatest suurtest primaatide kogukondadest,» selgitas Kingdon. Selle ahviliigi esindajad elavad kuni 2500 meetri kõrgusel mäekülgedel kasvavatel puudel nii Rungwe-Livingstoni mäestikupiirkonna metsades kui ka Udzungwa mägede Ndundulu metsas. Täiskasvanud isendid suhtlevad omavahel erilise hüüatuse abil, mida teadlased kirjeldasid kui prääksatuse ja haugatuse segu. Teadlaste hinnangul elab Lõuna-Tansaanias vähem kui 1000 Rungwecebus kipunji isendit ja seetõttu võetakse uus liik ilmselt kaitse alla. Toimetas Inna-Katrin Hein, eelinfotoimetaja/tõlk
|
Möödunud aastal Lõuna-Tansaaniast leitud uus ahviliik, kõrgmaa mangabei (Lophocenus kipunji) osutus hoopis paavianitest arenenud liigiks, kes sai uueks ladinakeelseks nimeks Rungwecebus kipunji, kirjutab 
Vanemad uudised
