«Meil on hea meel tõdeda, et Eesti Ehitusel
on nii geograafiliselt kui ka investori tüübilt lai investorbaas: kokku
märkis aktsiaid 2 070 Eesti jaeinvestorit ning 57 institutsionaalset
investorit 12 riigist,» ütles Eesti Ehituse nõukogu esimees ja
suuraktsionär Toomas Luman.
Kutselised investorid said 88,5 protsenti müüki pandud 3,278 miljonist
aktsiast, kuid nende ostusoov oli kaheksa korda sellest kogusest
suurem. Avaliku müügi käigus müüakse 11,5 protsenti müüki pandud
aktsiatest ning väikeinvestorid märkisid antud koguse kuuekordselt üle.
Aktsiahinnaks kujunes 89,97 krooni, mis jäi pakutud hinnavahemiku 82,5
kuni 97,8 krooni, keskele. Lähtudes suurest ostusoovist suurendati
aktsiamüügi käigus pakutavate aktsiate arvu 2,95-lt miljonilt 3,278
miljoni aktsiani.
Garanteeritud individuaalseks jaotiseks oli
pakkumise tingimuste kohaselt 100 aktsiat. Ostukorraldused vahemikus 1
kuni 100 aktsiat rahuldati täielikult. Garanteeritud jaotisena jaotati
kokku 185 837 aktsiat ehk ligikaudu pooled kõigist avaliku
pakkumise raames jaotatud aktsiatest.
Investoritele, kes
esitasid ostukorraldused vahemikus 101 kuni 200 aktsiat (kaasa
arvatud), jaotati 100 aktsiat pluss 70 protsenti osast, mis ületas 100
aktsiat.
Investoritele, kes esitasid suuremad ostukorraldused
kui 200 aktsiat, jaotati 100 aktsiat pluss 70 protsenti osast, mis jäi
101 ja 200 aktsia vahele, pluss 1,45 protsenti osast, mis ületas 200
aktsiat.
Pärast eeltoodud jaotusastmete alusel aktsiate
jaotamist jäi veel jagamata väike kogus aktsiaid, mis jaotati
investorite vahel juhuslikkuse alusel.
Töötajatele anti
jaotamisel eelisseisund, mille kohaselt rahuldati kõikide töötajate
ostukorraldused vahemikus 1 kuni 5 000 aktsiat täielikult.
Ostukorralduste osa, mis ületas 5 000 aktsiat, jäeti rahuldamata.
«Üllatavalt tugev huvi oli nii väikeinvestorite, kui ka suurinvestorite
hulgas,» rääkis aktsiamüügi üks korraldajatest Hansabank Marketsi
aktsiaturgude juht Lauri Lind. Sarnased emotsioonid olid ka teisel
korraldajal, Suprema partneril Henrik Igastal. «Läks super hästi!»
leidis Igasta. «Paljud investorid olid sunnitud kõrvale jääma, sest
Eesti Ehitus on suhteliselt väike ettevõte.» Nii Lind, kui
Igasta tunnistasid, et aktsiamüügiks polnud just parim aeg, sest
Tallinna börsi aktsiaindeks seisab aasta alguse tasemel, ajal kui
teistes Ida-Euroopa riikides on aktsiahinnad kallinenud. Lisaks
hirmutas väikeinvestoreid tõenäoliselt eemale mullune Tallinki
aktsiamüük, sest avalikust aktsiamüügist aktsiaid ostnud on täna oma
tollase investeeringuga endiselt kahjumis. Viimastel päevadel taas
meedias hoogustunud jutud kinnisvaraturu ülekuumenemisest mõjutavad
paratamatult ka ehitust ja ehitusfirmasid. Endisest
kaitseministrist väikeinvestor Margus Hanson loobus enda sõnul Eesti
Ehituse nimel Norma aktsiatest, sest firmal on erinevate tegevusalade
tõttu võimalus kasvada.
«Nad ei ole keskendunud arendamisele, mille rasketele aegadele viitas ka Hansapank,» rääkis Hanson.
Samuti aktsiaid märkinud väikeinvestor Jaan Taltsi sõnul lubavad
ehitusfirmale arengut tegelemine elamuarendusest välja jäävate
valdkondadega.
Ülemiste keskuse juht ning mitme
börsifirma aktsionär Guido Pärnits jättis Eesti Ehituse aga portfellist
välja. «Tallinna Börs on jäänud suhteliselt vaikseks ja hinnad seal
eriti ei liigu,» põhjendas ta. «Ida-Euroopa fondid on praegu märksa
parema tootlusega.»
Eesti Ehituse aktsiate esimene kauplemispäev Tallinna börsil on neljapäeval 18. mail.
|
Vanemad uudised
