Alžeeria president kummardub 2004. aasta 19. aprilli ametisse nimetamise tseremoonial Alžeeria lipu ees. Foto: Reuters

Traagiliste tagajärgedeni viinud sündmused said ilmselt alguse Teise maailmasõja lõpu pidustustel 1945. aasta 8. mail, kui Setifi linna tänavatele kogunenud demonstrandid rullisid lahti prantslaste keelustatud Alžeeria rahvuslipud.

Kui politseinikud lippe konfiskeerida üritasid, tungisid nördinud alžeerlased prantslastele kallale ja tapsid umbes kaks tosinat võõramaalast.

Prantslased surusid rahvarahutused järgmiste nädalate jooksul veriselt maha, pommitades muuhulgas sõjalaevadelt mitut küla.

Alžeerlaste kinnitusel hukkus umbes 45.000 inimest. Prantslaste ametlikud andmed räägivad 15.000-20.000 hukkunust.

Alžeeria president Abdelaziz Bouteflika nimetas prantslaste korraldatut «vereasunaks,» võrdles neid natsisaksamaa kuritegude ja kutsus Prantsusmaad üles tehtu eest vastutust võtma.

Bouteflika sõnul ootab Alžeeria juba ammu, et Prantsusmaa tunnistaks okupatsiooni ajal korda saadetud tegusid.

Prantslased valitsesid Alžeerias aastatel 1830-1962 ning lahkusid pärast verist seistmeaastast sõda.

Prantsusmaa asevälisminister Renaud Muselier kinnitas aga, et tõde toonaste sündmuste kohta pole endiselt teada.

Ta lisas, et tõsiasjadest võib rääkida alles siis, kui ajaloolased on need välja selgitanud. Seni aga tuleb kahe riigi vahelisi suhteid parandada, rääkis Prantsuse minister.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4