Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 56 Reformierakonna, Res Publica, Isamaaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna saadikut, selle vastu oli 32 rahvaliitlast ja keskerakondlast.

Nii Rahvaliidu kui Keskerakonna esindajate hinnangul ei taga e-valimised hääletamise salajasust ega ühetaolisust. Samuti nägid nad elektroonilise hääletamise lubamisel suuremat häälte ostmise ohtu.

Keskerakonna esindajana riigikogus sõna võtnud Evelyn Sepa kinnitusel ei saa rääkida ühetaolistest valimistest, kui ühel inimesel on võimalus oma valik teha üks kord pabersedeli valimiskasti laskmisega, teine aga saab lugematu kord oma valikut muuta.

Ta möönis, et elektrooniline hääletus muudab valimised mugavamaks, kuid kinnitas, et see ei taga võrdsust, õiglust ega turvalisust.

«Valimisjaoskonnas, kus seni valdavalt hääletatud, on tagatud inimeste füüsiline turvalisus ja sõltumatus oma valiku tegemisel. Mis hakkab toimuma aga kaughääletuse korral, neid mõjusid elektrooniline logijälg ei fikseeri,» küsis ta.

Rahvaliitlase Janno Reiljani sõnul tuleb e-valimiste sildi all juurutatava ebademokraatliku, korruptiivse ja häälte ostmisele üles ehitatud kodus hääletamise vastu võidelda kõigi vahenditega.

«Mõõdikute ja inimeste jälitamise kvootide sisseviimine oli selle kõrval küll väike nali,» lausus ta riigikogus.

Reiljan on varem lubanud otsuse edasi kaevata nii presidendile kui õiguskantslerile.

E-valimiste rakendamist täpsustavat seadust pooldanud reformierakondlane Jürgen Ligi nimetas inetuks lootust, et president jätab seaduse välja kuulutamata.

«See on inetu, kui me umbusaldame üht põhiseaduslikku institutsiooni ja ütleme, et ta ei olnud 2002. aastal vastutusvõimeline,» ütles ta.

Ligi meenutas, et e-valimised sätestati juba eelmise riigikogu koosseisu ajal 2002. aastal ning vastu võetud seadus tegi sellele vaid tehnilisi täpsustusi.

Ta märkis, et ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioon on e-valimised heaks kiitnud ning soovitavad seda kõigil euroliidu liikmesmaadel võimaldada, sest see tagab valimistel kõigi vanusegruppide senisest proportsionaalsema esindatuse.

Isamaaliitlase Mart Laari hinnangul on elektroonilise hääletamisele vastu seisjad silmakirjalikud.

Riigikogu saalis kõnega aplausi välja teeninud Laar avaldas arvamust, et nii Keskerakond kui Rahvaliit on seadusele vastu, sest neil on tekkinud kõhklus, et erakondade valijate seas pole kuigi palju arvutit tundvaid inimesi.

Uue süsteemi välja töötanud valimiste keskkomisjon on kinnitanud, et e-hääletamise rakendamine on võimalik nii 16. oktoobril toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kui ka edaspidi teistel valimistel.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.67