Ennast kopeerivad robotid on küll veel algelised, ent näitavad ometi, et enese taasloomine ei ole enam vaid eluslooduse pärusmaa. Foto: Repro

Iga robot koosneb mitmest kümnesentimeetrisest kuubist, milles asuvad sarnased seadeldised, kinnitumiseks vajalikud elektromagnetid ning enesekopeerimiseks loodud arvutiprogramm.

Robotid suudavad kummarduda, kuupe kinni haarata ning neid teineteise külge kinnitada.

«Kuigi meie poolt loodud masinavärk on võrrelduna bioloogilise taastootmisega veel primitiivne, näitab see, et mehhaaniline enesekopeerimine on võimalik ning ei ole enam vaid elusloodusele omane,» sõnas teadlastegruppi kuuluv Hod Lipson.

Uurijad usuvad, et nende poolt välja töötatud tehnoloogilist põhimõtet kasutades saab luua roboteid, mis on võimelised end parandama ning mida saab kasutada inimesele ohtlikes piirkondades ja kosmosemissioonidel.

Loodud eksperimentaalsed robotid ei täida peale enese kopeerimise ühtegi muud ülesannet.

Robotid saavad energiat laual paiknevatest kontaktidest ja suudavad teineteisele andmeid edastada.

Enese taasloomiseks kasutavad nad spetsiaalsetesse «toitepiirkondadesse» paigaldatud lisamooduleid.

End taasloov robot kummardub ette ja asetab oma ülemise kuubi lauale. Siis kummardub ta taas, haarab uue kuubi, asetab selle esimese peale ja jätkab seda protsessi. Kui uus robot hakkab valmima, aitab see end ise lõpuni ehitada.

Eksperimentide käigus suutis robot enesest koopia valmistada 2,5 minutiga, märkis Lipson.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5