Interneti «maaletooja» Endel Lippmaa kirjutab oma meeskonnaga uusi internetireegleid, mis arvestaks kõiki tingimusi. Foto: Liis Treimann

Samal teemal: Veebitüli on rektorite lahendada (3) www.lippmaa.ee (6)

Miks tekkis konflikt Tartu ja Tallinna ülikooli veebiaadresside vahel?

Internet on keerukam kui kirik, sest kirikud on lokaalsed, aga internet globaalne. Paljud selle liikmed ei tea, et nimi on laenatud hing, mitte omand. Internetti hoiavad korras rahvusvahelised konsensuslikud lepped, RFC-d. Neis on oluline punkt: taotleja peab ise vastutama, et ta ei kahjusta kellegi teise kaubamärki. Ja kui ta seda ei tee, on ta halvauskne, kes tõenäoliselt kohtus kaotab selle asja, kui see kohtusse läheb.

Mida lühem, näiteks kahetäheline, on domeeninimi, seda suuremast arvust sõnadest saab neid kahte tähte leida ja konflikti võimalus on ka seda suurem. Peegelpildid on üks variant võimalikest konfliktidest.

Mujal maailmas ja meilgi on kahetähelisi peegelpildiga veebiaadresse palju.

Jah, loomulikult. Kui pole konflikti, ei teki probleemi. Internetiadministratsioon on selleks, et internet töötaks võimalikult sujuvalt ja ilma probleemideta.

Kas on võimalik, et pooled lepivad ja Tallinna Ülikool saab veebidomeeni tagasi?

Kuulge, teeme nüüd asjalikult ajakirjandust. Me ei räägi problemaatilistest võimalustest, räägime sellest, mis olemas tegelikult.

Räägime RFC punktidest, mis on väga ühetähenduslikud, ja kui taotleja ei ole neis nõutud uurimistööd võimalike konfliktide kohta ära teinud, ei saa midagi välja anda ilma taotlejatevahelise kohtulahendita.

Kuidas saaks edaspidi selliseid olukordi vältida?

Praegu kirjutame EEneti kollektiiviga uusi interneti reegleid, mis arvestaks, et oleme uues olukorras: arvutid on võrratult võimsamad ja internetiaadresse on rohkem. See nõuab mõnevõrra teist laadi juhtimist.

Uued reeglid sisaldavad spetsiifiliselt seda punkti, et väga lühikesed domeeninimed on erikontrolli all, ja kahetähelised vajavad kõik administraatori eriotsust, kuna nad tõenäoliselt tekitavad konflikti.

Segadus tekib sageli sellest, et inimesed ei saa aru, et on organisatsioone, millel on ülemaailmne süsteem, mis töötab, kuid mida ei rahasta keegi ja kõik ta administraatorid on tasuta töötajad.

Kuidas saite administraatoriks?

Lihtsalt tehes domeeni. Seadsime koos teistega sisse satelliitside: rentisime tele-X satelliidi kaks transponderit. Et oleks side. Tollal ei olnud fiiberoptilist kaablit olemaski. Ja nii ta tekkis. Seda oli lihtsalt vaja. Meie akadeemiline uurimistöö CERNis vajas seda juba siis.

Kes need teised olid?

Arvestage, et sel teemal on tohutu intriigitsemine, millesse ma end segada ei taha. See viiks meid väga emotsionaalsetele teemadele. Kui mingi asi on tehtud, leidub alati hulk inimesi, kes leiavad, et midagi oleks ajaloos pidanud teisiti olema.

Mis intriigid need on?

Neid on omajagu. Arvestage, mis tol ajal oli – meil oli internetiside läbi Moskva, maa koodiga .su ja mitte kõik ei tahtnud domeeninime .ee. See loeti natsionalismi sümboliks ja mida kõike veel.

Teie tahtsite domeeni .ee?

Sellega see asi minu jaoks algaski. Tahtsime Moskvast sõltumatut välisühendust.

Putšiperioodil oli sõltumatu ühendus välismaailmaga Eestis kas läbi pealtkuulatavate kanalite, mis läbisid Moskvat, või mobiiltelefonidega Helsingi kaudu, kuid ainult Yagi televisiooniantennide abil.

Internet oli võimalik ja me tegime seda, aga see oli ka ebaharilik tegu. Algusaastail ei assigneerinud Eesti riik internetti sentigi, vaid alles alates 1994. aastast.

Aga kriitilisim aeg oli siis, kui beebi sündis.

Miks teie võtsite tasuta administraatori töö?

Mul oli vaja internetti. Tehakse vaid seda, millel on enda arvates tõsine mõte sees. Raha ei saa olla siht omaette.

Aga ma ei klammerdu selle ameti külge. Leian, et see on teene ühiskonnale, see on Eestile kasulik.

Abiks lugejale

Domeen – osa veebiaadressist.

Riigikoodiga domeene (ee, fr, fi jne) korrastab antud riigis määratud administraator.

Interneti administraator– interneti ametnik, kes korraldab kõiki antud tippdomeeni küsimusi.

Endel Lippmaa sai domeeni .ee administraatori õigused 1992. aastal, kirjutades alla rahvusliku interneti domeeni nime haldamise ja administreerimise leppele. Ehkki tollal allkirjastasid dokumendi kõigis riikides konkreetsed inimesed, on tänaseks – erinevalt Eestist – valdavalt need volitused üle läinud riiklikele institutsioonidele.

Request for Comments ehk RFC– interneti seadusandlus, RFC 1591 – interneti põhiseadus.

Allikas: RFC 1591, PM

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33