Res Publica kuulutas peaminister Juhan Partsi suu läbi oma peavastaseks neil eurovalimistel Keskerakonna. Mis siis teile nende puhul sedavõrd vastuvõetamatu on?

Me ei karda, et Keskerakond võtaks meilt hääli ära, me ei vastandu sel pinnal. Küll aga tekitab meis tõsist muret Keskerakonna Venemaa-kontseptsioon. Meenutagem, et just sel ajal, kui Eesti huvid olid Venemaa suure surve all, avaldasid Moskva tippnomenklatuuri tegelased Edgar Savisaare ja tema juhitud Keskerakonna üle sügavat rahulolu.

Res Publica rõhutab, et Eesti tee on hoopis Euroopa tee. See tähendab oma näo pööramist välipoliitilises suhtluses ennekõike Euroopale. See tähendab ka, et Euroopa Liidul peab olema Venemaa suhtes ühtne poliitika – kiretu, tasakaalukas ja läbimõeldud.

Tuleks eeldada, et ka Eesti poliitilised jõud sellist poliitikat toetaksid. Venemaa huvi on aga meid selles küsimuses killustada ning Edgar Savisaar on kas teadmatusest või teadlikult selle venelaste kava teenistuses.

Teie loosung «Murrame läbi!» kõlab kuidagi agressiivselt, akent raiuvalt. Mida või keda te murda kavatsete?

See ei tähenda midagi dramaatilist ja agressiivset. See väljendab soovi, et alates 1. maist kehtestaks Eesti riik ennast Euroopas aktiivse, usaldusväärse ja tõsise partnerina. Me peame julgema välja öelda, mis meile meeldib, ja ka seda, mis meile Euroopa Liidus ei meeldi.

Need valijad, kes tahavad poliitikat, mis põhineb suhtumisel «vaatame, mida suuriigid teevad, ja ehk pudeneb ka meie lauale midagi», ei peaks kindlasti Res Publicat valima.

Me esindame kindlalt ka arusaama, et EL peab jääma võrdsete liikmesriikide ühenduseks, mitte muutuma föderatiivseks superriigiks.

Teiseks peab läbimurre tähendama suuremat majanduslikku heaolu ja konkurentsivõimalusi Euroopa Liidus.

Praegu on küll asi sellest kaugel.

Paraku ei lange ELi retoorika ja tegelikkus tõesti selles vallas kokku. On tõsiselt kaheldav, kas samamoodi jätkates suudaks EL täita Lissaboni strateegias võetud eesmärgi muutuda 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisemaks majandusruumiks maailmas.

See tähendab, et mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa Liit peab läbi murdma. Selline on ka Euroopa Rahvapartei ja paljude valitsusjuhtide seisukoht. See läbimurre tähendab ka efektiivsemat ELi, keskendumist just nimelt konkurentsivõimele.

Me seisame ka selle eest, et ELis säiliks terve mõistus. Tuleb olla vastu mõttetutele euronormidele.

Programmis seisab, et te kavatsete kaitsta ja ergutada riikidevahelist maksukonkurentsi ehk kaitsete liikmesriikide õigust ise otsustada otseste maksude üle. Mida see Eestile annab?

Ühest küljest näitab see, et ELis on iga riik jätkuvalt iseseisev ega ole lihtsalt mingi superföderatsiooni osa. Teiseks on sellise õiguse säilimine vajalik, et eelarveliselt väga keerulisse sotsiaalsesse ja maksupoliitilisse olukorda jõudnud vanad liikmesriigid ei püüaks pärssida uute liikmesriikide konkurentsivõimet.

Uute riikide majanduskasv on ju vanade riikidega võrreldes kordi kiirem. See tähendab muidugi, et meie huvi on seista selle eest, et vana Euroopa ettevõtted tuleksid siia ja looksid rohkem töökohti.

Eesti sotsiaaldemokraadid väidavad, et kui tõsta makse, siis paraneb ka heaolu. Nad lihtsalt kordavad seda, mida neile öeldakse ette Euroopa sotside peakorterist, mida ütlevad neile ette Rootsi ja Saksa liidrid.

Nende huvi on, et Eestisse tuleks vähem ettevõtjaid, ja nad tahavad nii köndistada Eesti majandust. See viib omakorda töökohtade vähenemiseni Eestis. Sotsiaaldemokraadid esindavad Eestis selgelt neid väliseid huvisid, mis muudaksid Eestit konkurentsivõimetumaks.

Meie oleme vastu, et Euroopas kehtestataks inimestele mingi otsene täiendav maks.

Res Publica platvormis on olulisel kohal lubadus võidelda mõttetu raiskamise ja bürokraatiaga ELis. Kas ehk oleks mõtet alustada parlamendist endast ja see ära kaotada? Parlamendi võimalused asju otseselt mõjutada pole ju kuigi suured.

Euroopa Parlamendis on kahtlemata mitmeid ebapraktilisi asju. Üks mõttetus on näiteks pendeldamine kahe linna, Brüsseli ja Strasbourgi vahel. Selle lõpetamiseks on meie kandidaatide meeskond ühinenud 75 europarlamendi liikme üleskutsega europarlamendi tõhususe reformiks.

Tervikuna on europarlament siiski ainus otse valitav Euroopa Liidu institutsioon. See on täiendav foorum poliitiliseks debatiks Euroopa Liidu strateegiliste valikute üle.

Parlamendifraktsiooni otsuste kaudu on võimalik ELi arengut ja põhimõttelisi valikuid mõjutada ja seda Eesti tuleviku huvides. Siin on muidugi suurem kaal nendel erakondadel, kel on mõjukam fraktsioon.

On ka teatud valdkondi, kus Euroopa Parlament peaks meie arvates võimu juurde saama. Näiteks peaks see muutuma omamoodi audiitoriks erinevate ELi regulatsioonide suhtes ja vaatama, kas need ei moonuta konkurentsikeskkonda.

Ma olen aga ka nende poliitikute vastu, kes tahavad Euroopa Parlamendis näha ülemkoda, mis võtaks võimu ära rahvusparlamentidelt ja valitsustelt.

Res Publica esindajatel europarlamendis on kohustus vastata kõigile inimeste muredele ja küsimustele, korraldada pidevalt pärast valimisi avalikke kohtumisi inimestega, aga ka kohustus hakata välja andma ringkirja Euroopa asjust.

Üks olulisimaid Euroopa Parlamendi pädevuses olevaid asju on ELi eelarve kinnitamine. Praegu käib juba töö uue finantsperspektiivi kallal. Millised on Res Publica eelistused?

Mõned on püüdnud kultiveerida arusaama, et Eesti on ELis ainult mingi abipaluja ja saaja. Tegelikkuses on Eesti juba praegu koos teiste uue Euroopa riikidega ka andja. Uued turud, kvaliteetne tööjõud ja ELi geostrateegilise kaalu kasv näitavad seda, et mõlemad pooled on võitnud.

Me peame saavutama, et Vahemere-äärsetest riikidest suunataks raha ümber Ida-Euroopa riikidesse.

Rääkides raha jagamisest uues ELi eelarves, soovib Res Publica kindlasti ühtse põllumajanduspoliitika finantseerimise reformi, see peab juhtuma veel enne 2010. aastat. Kogu maaelu ja regionaalpoliitika programm tuleb kokku koondada, et see kaitseks ja arendaks maaelu tervikuna.

Kui praegu läheb ligi pool ELi eelarvest põllumajandusele, siis meie eelistus on haridus ja arendustegevus ja sellekohased toetused just uuele Euroopale. Praegu läheb paraku 80 protsenti eelarvest ülalpidamisele ja ainult viiendik arengule.

Me soovime ühtset ELi kõrgharidusruumi ja et EL toetaks kõrgharidust nii, et Eesti tudengid saaksid õppida vähemalt ühe semestri välisriigis.

Tähelepanu tuleb pöörata ka keeleõppele – ELi huvides oleks toetada koolides kahe teise ELi liikmesriigi keele õpetamist. Mõistlik oleks toetada president Lennart Meri ideed anda kõigis ELi keeltes välja ka iga liikmesriigi 70–80-leheküljeline ajalugu, mis aitaks rahvastel üksteist tundma õppida ja seeläbi parandada Euroopa-tunnetust.

Tegite just äsja avalduse, kus leidsite, et Eestit ähvardab asüüliplahvatus. Kas te selle hirmuga mitte üle ei pinguta ja ei ürita meid omakorda hirmutada?

Õige on see, et Eestil võib tulla tõsiseid probleeme. Me oleme ELi piiririik, kuhu on ida poolt näiteks kas või lennukiga odav tulla ja varjupaika paluda. Ärme unustame, et nüüd oleme osa maailma kõige suurema heaoluga majandussüsteemist ja loomulikult tullakse siia, et edasi liikuda. Euroopa Liidu keskmine asüülitaotlejate arv on üks taotleja tuhande elaniku kohta.

Asüülitaotlejate vastuvõtukulud, hoolduskulud ja ka võimalikud kriminogeensed riskid võtame me aga enda kanda.

Seetõttu pooldab Res Publica ranget immigratsioonipoliitikat. Me oleme ka vastu sellele, et EL hakkaks immigratsioonipoliitikat tsentraliseerima selles mõttes, et siia oleks võimalik suunata asüülitaotlejaid ja põgenikke teatud kvoodi alusel.

Võimalik, et suvel jõutakse üksmeelele uue põhiseadusliku leppe asjus, osa riike kavatseb korraldada rahvahääletuse. Eestis on see põhiseaduse valguses probleemne. Mida välja pakute?

Mis puudutab leppe heakskiitmist, siis juriidiliselt teeb seda enesestmõistetavalt parlament. Nõu küsimist rahvalt ehk referendumit mina isiklikult küll ei karda.

Need poliitikud, kes on kategooriliselt referendumi vastu, ei usalda kas rahvast või enda oskust asju inimestega arutada. Mil viisil seda rahva arvamust küsida, tuleb veel mõelda.

Mis puutub leppe sisusse, siis meenutan, et tulevikukonvendis kujunes välja tõsine väikeriikide koalitsioon. See tasakaalustas algteksti tugevalt sisse kirjutatud föderatiivset printsiipi. Praegu on lahkarvamusi veel mitmetes küsimuses, kuid Iiri eesistumine annab lootust, et asja liiguvad meile vastuvõetavas suunas.

Meie jaoks on kindlasti üks tõsisemaid probleeme niinimetatud sillaklausel, millega tulevast põhiseaduslikku lepet muutmata saaks riikide ühehäälsuse põhimõttest teatud poliitikate vallas taganeda. Seda me kindlasti toetama ei peaks.

Urmas Reinsalu

Res Publica esinumber

• «Need valijad, kes tahavad poliitikat, mis põhineb suhtumisel «vaatame, mida suuriigid teevad, ja ehk pudeneb ka meie lauale midagi», ei peaks kindlasti Res Publicat valima.»

• «Me ei karda, et Keskerakond võtaks meilt hääli ära, me ei vastandu sel pinnal. Küll aga tekitab meis tõsist muret Keskerakonna Venemaa-kontseptsioon.»

• «Uute riikide majanduskasv on ju vanade riikidega võrreldes kordi kiirem. See tähendab muidugi, et meie huvi on seista selle eest, et vana Euroopa ettevõtted tuleksid siia ja looksid rohkem töökohti.»

• «Kui praegu läheb ligi pool Euroopa Liidu eelarvest põllumajandusele, siis meie eelistus on haridus ja arendustegevus ja sellekohased toetused just uuele Euroopale. Praegu läheb paraku 80 protsenti eelarvest ülalpidamisele ja ainult viiendik arengule.»

• «On ka teatud valdkondi, kus Euroopa Parlament peaks meie arvates võimu juurde saama. Ma olen aga ka nende poliitikute vastu, kes tahavad Euroopa Parlamendis näha ülemkoda, mis võtaks võimu ära rahvusparlamentidelt ja valitsustelt.»

• «Me oleme Euroopa Liidu piiririik, kuhu on ida poolt näiteks kas või lennukiga odav tulla ja varjupaika paluda.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2