| Radikaalsemate parteikaotajate kõrval on neid, kes näevad lahendusena erakondade siseelu reformi. Näiteks Taivo Põrk leiab, et parteisid ei tohi ära kaotada, sest teoorias on tegu ideoloogilistel alustel ühinenud kodanikega. Ta tõdeb siiski, et praktika pole nii ilus, ja pakub lahenduseks partei siseelu erakonnavälise jälgimise, kaasates sõltumatu eksperdi. «Äriühingu olulistele koosolekutele tuleb kutsuda ka notar, kelle kontrolli all koosolek peetakse ja kes kinnitab protokolli,» toob ta paralleeli firmajuhtimisega. «Riigivõimu esindaja (kohtunik, notar) peaks olema ka erakonna koosolekutel alamtasemest peale, et tõepoolest oleks tagatud põhikirjas ettenähtud protseduuridest ja kvoorumi nõuetest kinnipidamine, ja nii kuni kongressideni välja.» Samuti pooldab Põrk partei sisedemokraatiat. «Kandidaadid omavalitsuste volikogudesse ja riigikogusse tuleks üles seada erakonnasiseste valimiste tulemusel.» Ta näeb parteide ohjeldamises võtit muutusteks. «Sellest tuleks vist alustada, kui me tõesti tahame ausal ideedekonkursil demokraatlikult toimivat Eestit.» Teine lugeja, Jüri Adamson seevastu leiab, et arvestades parteide võimu nimekirjade läbi riigikokku pääsejaid suures osas ette paika panna, peaks ka kriitika langema eelkõige parteide peale, näiteks Jaan Kundla juhtumis. Veel ühe lugeja, Paul Uibopuu hinnangul peaks parteide asend ühiskonna suhtes muutuma. «Parteid peavad olema eelkõige majandusele perspektiivarengu ideede generaatorid. Kui nende väljapakutud ideed osutuvad praktikas rakendatutena edukateks, alles siis leiavad nad ka rahva toetuse.» Postimees.ee annab temaatilistes artiklites ülevaate läbivamatest ja omanäolisematest avalikus debatis välja käidud ideedest. Ülejäänud ideedega saab tutvuda siin. |
