|
22-aastase hiidlase
Marek Kagadze tee muusikailma algas üheksa aastat tagasi, mil sai sõpradega
maha istutud ja otsustatud, et teevad bändi. «Tahtsin õudsalt kitra mängida,
aga et teised oskasid seda paremini, pandi mind lauljaks – mul ei olnudki
valikut,» ütleb Marek. Ka lauluõpingud lõppesid kähku. Juba 15-aastaselt visati
noormees poistekoorist välja ja sinnapaika asi jäigi. «Ju ma siis lärmasin,
lollitasin või tegin liiga palju nalja,» pakub noormees.
Praegu Hiiumaa ühe
popima pundi Giuseppe Perverdi Big Bandi lauljana oma edevust välja elavast
noormehest ei teata mandril suurt midagi. See-eest oma kodusaarel ei saa ta
poodigi minna, ilma et ära ei tuntaks või näpuga näidataks. «Hiiumaal on
muidugi veel bände, aga meie oleme kõige kuulsamad ja kõige kauem pildil
olnud,» usub Marek.
Bänd on talle nagu
teine pere. Koos tehakse muusikat, käiakse reisidel ning pidutsetakse kõvasti.
«Pidutseme terve nädalavahetuse, vahest pikendame nädalavahetust esmaspäeva ja
neljapäevagi võrra!» Et leib ei tule lauale õhust, armastusest ega
pidutsemisestki, on Marek nädala sees enamasti «päris» tööl.
Noormees tegeleb
restaureerimise ja ehitustöödega. Viimast õppis ta Tallinna Ehituskoolis.
Mareki koolitee ei ole veel siiski lõppenud, sest mõttes mõlguvad
sisseastumiskatsed kunstiakadeemia restaureerimiserialale. «Viimane kord
proovisin sinna keraamikat õppima minna, kuid ei saanud sisse,» räägib ta veel
ühest oma hobist.
Üldse näib laval
suspedes ringi silkaval noormehel olevat palju huvisid. Lühikesest kasvust
hoolimata meeldib talle spordialadest üle kõige korvpall – seda tuleb ise
mängida, mitte tugitoolisportlase kombel telekast vaadata. «Kunagi mängisin
korvpalli päris kõvasti, olin isegi võistkonna kapten,» lisab ta. Veel fännab
ta tsikleid. Endal tal küll ühtegi pole, aga head sõbrad lasevad vahel sõita.
«Metsavahel on nendega fun!»
Tegevusest
mässumeelsel noormehel saarel igatahes puudu ei tule. «Ettevõtlikel siin
kindlasti igav ei hakka,» kinnitab ta. Samas lisab Marek, et tegu on siiski
suhteliselt kinnise ühiskonnaga. «Kui sinna väga kauaks jääda, võib nüriks
kiskuda.»
Seda, kas ta ise
seob oma tulevikuplaanid Hiiumaa ja muusikaga või mitte, noormees veel ei tea.
«On mitu varianti – võib-olla lähen üldse välismaale kooli ja siis ei saa bändi
edasi teha,» jätab ta otsad lahtiseks. Samas ei välista ta ka võimalust, et kui
suveks Giuseppe Perverdi Big Bandi esikalbum valmis saab ja see müügiks läheb,
viskab ta kellu nurka ja pühendub oma suurimale armastusele – muusikale.
|
