| Preambuli uus sõnastus on järgmine: «Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade - võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.» Seaduse vastu hääletanuid ja erapooletuid ei olnud. Vastavalt parlamendi eelmise koosseisu põhiseaduskomisjoni otsusele nõudis seadus vastuvõtmist kahe järjestikuse riigikogu koosseisu poolt 3/5 häälteenamusega ehk vähemalt 61 häälega.
20. veebruaril võttis riigikogu eelmine koosseis seaduse vastu 66 poolthäälega. Eelnõu algatasid 86 eelmise riigikogu saadikut. Seadus jõustub kolm kuud pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seni on põhiseadust muudetud kahel korral: 2003. aasta veebruaris riigikogu poolt kiireloomulisena ja 2003. aasta septembris rahvahääletusel. 2003. aasta veebruaris vastu võetud muudatusega pikendati kohaliku omavalitsuse volikogu volituste tähtaega kolmelt aastalt neljale, 2003. aasta septembris vastuvõetud muudatus sätestas, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu. Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
