| |
|
 |
Tallinna Tõnismäe Reaalkooli õpilane Julia Baer-Bader ja noorteühingu Avatud Vabariik juht Jevgeni Kritafovit soovivad, et valitsus toetaks rohkem vene koolide õpetajate täiendõpet.
Foto: Peeter Langovits |
|
Vene koolide õpilased nõuavad riigilt paremat eestikeelset õpet
(9)
12.04.2005 00:01
Andrus Nilk, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kuigi 1. septembrist 2007 peaks vene gümnaasiumides käima juba osa õppest
riigikeeles, on ettevalmistus jännis, leidsid vene koolide
õpilasesindajad.
Laupäeval reformi üle aru pidanud vene koolide õpilasesinduste assamblee kannustas valitsust, et 1. jaanuariks 2006. aastal valmiks ajakava riigikeelsele õppele üleminekuks ja riik selle teostamiseks ka raha annaks. Tallinna Tõnismäe Reaalkooli õpilase Julia Baer-Baderi sõnul pole enamikul pedagoogidel oskust ainet eesti keeles õpetada ja vähesed on saanud end täiendada. «Olukord on vilets,» lausus Baer-Bader. «Tundub, et kui õpilased ei tegele probleemiga, siis ei tegele keegi.» Igal aastal peaks riik tasuma vähemalt saja õpetaja eesti keele ja eesti keeles õpetamise metoodika kursused, pakkus enam kui 50 vene kooli õpilasi koondav assamblee. Selle peasekretäri, Tallinna Linnamäe vene lütseumi õpilase Sergei Rakovski sõnul ei tea pedagoogid veel täpselt, mida neilt nõutakse. Ümberõppe vajadus Haridus- ja teadusministeeriumi muukeelse hariduse nõunik Maie Soll selgitas, et PHARE toetusel on sajale vene ja eesti koolide õpetajale käimas täiendõpe mitmekeelses klassis õpetamiseks. Samuti on alustatud ümberõpet 75 õpetajale, kes annavad riigikeeles inimeseõpetust, geograafiat, ühiskonnaõpetust-ajalugu. Keelekümbluskava raames saavad 334 õpetajat metoodilist ettevalmistust teises keeles õpetamiseks. Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased valmistavad ette materjale aineõpetajate koolitamiseks. «Koolituse vajadus on suur, sest täiend- või ümberõpet vajavad paljud,» lausus Soll. «Riik tahab kaasa aidata. Eriti oluliseks peame ümberõpet töötavatele õpetajatele.» Tallinna Tõnismäe Reaalkooli direktori Niina Sõtniku sõnul pole õpetajate täiendõpe veel aktiivne, sest see alles algas. Ta rääkis, et linna haridusamet on koos koolijuhtidega arutanud, missugustes ainetes võiks eestikeelsele õppele üle minna. Tallinna Juhkentali gümnaasiumi direktor Evi Rovgeisha pelgas, et kui õpetaja ettevalmistus pole küllaldane, jääb kannatajaks õpilane. «Nii langeb noorte konkurentsivõime,» ütles ta. Palgatõus Ida-Virumaal Õpilased tegid valitsusele ettepaneku hakata vene koolides oma ainet riigikeeles andvatele õpetajatele maksma 25-protsendilist lisatasu. Tõnismäe Reaalkooli direktor Sõtnik ei usu aga selle plaani võimalikkusesse. 20-protsendiline palgalisa võib aga oodata Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe vene koolide õpetajaid, kes valdavad eesti keelt kõrgtasemel ja annavad ainet eesti keeles. Haridusministeeriumi nõuniku Solli sõnul saadavad nad lähiajal vastava taotluse rahandusministeeriumisse. Ettepanekut toetab ka rahvastikuminister.
|
