«Kui tõhusamaks kuritegevusevastaseks võitluseks tehtud plaani võrreldakse stalinismiga, siis olen jahmunud ja pean sellise seose esitamist naeruväärseks,» ütles Vaher vastuseks mitmele plaani kritiseerinud poliitikule. «Stalinistlik võim oli kuritegelik ja võrrelda Eestit kuritegeliku võimuga on küüniline, väga küüniline.»

Eile korraldas justiitsminister tööplaani kaitseks erakorralise pressibriifingu, jättes seetõttu sõitmata Pärnusse, kus ta pidi Kuninga tänava põhikoolis osalema Eesti riigi ühe looja ja esimese kohtuministri Jüri Vilmsi büsti avamisel.

Samal teemal: Represseeritute ühendus asus kaitsma justiitsminister Vaherit (82) Parts astus kaitsekilbina Vaheri ette (120)

Hea tööplaan

Selle asemel kutsus ta enda kõrvale mitme Eesti jõuasutuse juhid, et ühtse rusikana avalikkusele selgitada, kui hea on politseile ette antud tööplaan – tabada aastaga 63 korruptandist riigiametnikku.

Vaher nimetas kõigi parlamendierakondade (Res Publica välja arvatud) teravaid avaldusi emotsionaalseks väreluseks, mis on poliitikute poolt vastutustundetu. Nii pidas ta uskumatuks, et kuritegevusevastase võitluse tõhustamise katsed võivad purustada niigi tülitseva valitsuskoalitsiooni.

«Kuidas saab see, kui paneme kriminaalmenetlusega tegelevad ametid koos paremini tööle ja seame neile eesmärke, lõhkuda koalitsiooni?» küsis Vaher hämmeldunult.

Samuti tekitasid Vaheris imestust poliitikud, kes arvasid, et ta peaks tagasi astuma.

«Kui keegi arvab, et ma peaks kohast ilma jääma selle eest, mida olen oma südames siiralt teinud, et ühiskond oleks turvalisem, meie riigi alustalasid ei õõnestaks korruptandid ja meie lapsi ei mürgitataks uimastitega, siis jäägu see nende endi südametunnistusele,» lisas minister.

Kõigile arusaadav

Vaheri arvates on justiits- ja siseministeeriumi, prokuratuuri, tava-, kaitse- ja maksupolitsei vahel korduvalt läbi räägitud ja ühiselt heaks kiidetud mõõdikute seadmise projekt kergesti põhjendatav ning arusaadav kõigile, kes vähegi soovivad seda mõista. «Avalikkuse ette toodi see ilmselgelt moonutatult ja antud hinnangutest olen ma šokeeritud,» lisas ta.

Ehkki Vaher ei tunnistanud, et on omapoolsete põhjendustega hiljaks jäänud, lubas ta juba järgmisel nädalal hakata seda selgitama nii koalitsioonis kui parlamendi komisjonides, lootes, et puhkenud värelus seejärel vaibub.

Vaher, justiitsministeeriumi kantsler Jüri Pihl ja kriminaalpoliitika asekantsler Margus Kurm kui riigi peaprokurör Norman Aas rõhutasid eile avalikkusele, et narkogrupeeringute ja riigiametnikest korruptantide kohtu ette andmiseks arvuliselt sõnastatud aasta eesmärgid ei ole käsulauad.

«See on eelmise aasta tulemuste ja jälitusinfo põhjal koostatud eesmärk, et panna erinevad jõustruktuurid paremini koos tööle ning kasutada paremini oma ressursse,» väitsid nad kui ühest suust.

«Kui te arvate, et täpselt nii palju ametnikke tuleb aasta jooksul tabada, siis te eksite rängalt. See on mõõdik ja üksnes mõõdik meie töö planeerimiseks, et öelda – oleme suutelised tänavu hakkama saama sellise hulga tööga,» väitsid ametnikud.

Asekantsler Kurm lisas, et kohtusse antud kurjategijate arv on paratamatult ainuke politsei ja prokuratuuri tehtud töö mõõtmise võimalus. Tema sõnul ei ole selles midagi uut, sest nii seavad endale arvulisi sihte paljud Euroopa ja Lääne demokraatlikud riigid.

«Teistes riikides uurimisasutused ja erasfäärid usuvad sellise mõõdiksüsteemi tõhususse ning kasutavad seda. Kui kaks ministeeriumi ja neli jõuametit leiavad, et see aitab senisest paremini võidelda kuritegevusega, siis järelikult see peab toimima,» lausus Kurm.

Kummaline ja küsitav

Lääne prefekt Kalle Laanet ütles Postimehele, et kui nad peaksid oma töös lähtuma konkreetselt ette antud arvudest, siis see mõjub tema jaoks kummaliselt, naljakalt ja küsitavalt. «Mulle tuletab see meelde õitsvat nõukogude aega, kui plaanimajandus oli paigas,» lausus ta.

Laaneti sõnul on korruptsioon loomulikult politsei prioriteet ja seda püütakse tõkestada nii hästi kui võimalik.

«Peame ikka lähtuma õigusrikkumistest, mille jälile politsei jõuab, mitte sellest, kui suur kurjategijate püüdmise number on meile ette antud,» lausus Laanet.

Laanet oli ainuke prefekt, kes ei osalenud veebruari lõpus Tartus nõupidamisel, kus kvootide etteandmine sai põhimõttelise heakskiidu politseiametilt, keskkriminaalpolitseilt, prefektidelt, justiits- ja siseministeeriumilt, riigiprokuratuurilt, maksu- ja kaitsepolitseilt.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3