|
«Alates detsembri keskpaigast on Hansapanga poole pöördunud kokku kümme
klienti, kelle kontolt on kahtlastel asjaoludel raha kadunud,» teatas panga
pressiesindaja.
Eile aga tunnistas pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm justkui kogemata,
karmimate turvaabinõude vajadust põhjendades, et Hansapangas on viiruse tõttu
kahju kannatanud kliente siiski mitte kümme, vaid umbes 600.
Ent olgu selle arvuga kuidas on, tegelikult pole see kuigi tähtis. Hoopis
olulisem küsimus on see, kas ja kuidas me saame nüüd usaldada Hansapanga
põhjendusi karmimate turvameetmete kasutuselevõtuks.
Kui me ei saa usaldada panga infot varguse ohvrite arvu kohta või oli neid
ohvreid tõesti kõigest kümme, siis miks peaksime nüüd uskuma, et pangaülekannete
limiite vähendatakse ja inimesi sunnitakse ID-kaarte soetama üksnes turvalisuse
pärast?
Miks mitte arvata, et põhjuseks võib olla ka ID-kaardi tootjate ja
kaardilugejate müüjate lobitöö?
|