|
President Toomas Hendrik Ilves ütles täna kindral Johan Laidoneri
mälestusloengul Viimsi mõisas, et teda üllatavad need inimesed, kes
seavad NATO suutlikkuse ja otsustuskindluse küsimärgi alla, ning need, kes
vastandavad NATO kollektiivkaitse põhiprintsiibi Eesti esmase iseseisva
kaitsevõime vajadustele, teatas presidendi kantselei.
«Eesti peaks oma ajaloolise kogemuse ja geopoliitilise asendi tõttu olema
küll see viimane riik, kes lepingulised suhted ja NATO tõsiseltvõetavuse
kahtluse alla seab,» ütles president Ilves.
Presidendi sõnul on neutraliteedi pettekujutelmale Eestil täna vastu panna
koht maailma võimsaima sõjalise organisatsiooni laua taga.
«Ajalugu ei tea juhtumeid, kus mõni kriitilisse või lihtsalt ebamugavasse
olukorda sattunud NATO riik oleks jäänud oma liitlaste vajaliku abita,» rõhutas
ta.
Riigipea meenutas ka mõnede sõjaväelaste arvamust, et poliitikud müüsid omal
ajal Eesti maha ja seetõttu ei või anda kaitseväge poliitikute, valitsuse ja
kaitseministri juhtida.
«Olen kindel, et valdav enamus kaitseväelasi mõistab tsiviilkontrolli rolli
ja tähtsust demokraatlikus riigis. Täpselt niisamuti olen veendunud, et valdav
enamus poliitikuid mõistab oma vastutust ja kohustusi kaitseväe ees,» ütles
president Ilves.
«Teiseks, kindlasti uskus president Päts, et ta teeb halbade hulgast parima
valiku. Ta ei müünud Eestit maha. Talle saab ette heita loobumist
demokraatlikust riigikorrast. See omakorda lõi eelduse vaikseks murdumiseks ja
lahinguta allaandmiseks,» jätkas president.
Ilvese sõnul tuleb ilmas pidada, et 1939. aastal ei langetanud Päts
otsuseid üksinda. Tema kõrval seisis teiste seas ka kindral Laidoner.
«See pole etteheide. Pigem tõestus selle kohta, et poliitikute, ametnike ja
sõjaväelaste vastandamine on mõttetu, ohtlik ja kahjulik,» lausus Ilves.
Toimetasid Kirill Teiter, Postimees.ee
Hanneli Rudi, Postimees.ee |
