| |
|
 |
Uus-Antsla teeristi kõrtsis Igor Rimmiga (vasakul) õlut võtnud Jaan Raudpuule meeldis eriti «Tii» trummimehe kõva löök |
|
Võrokesed loodavad Neiokõstõlt ilmakuulsust
(76)
11.02.2004 00:01
Villu Päärt, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Neiokõstõ mäekõrgune üleolek võis panna Maria-Ithaka Rahula imestusest ohkama. Kuid Võru linnas istub terve kontoritäis inimesi, kes arvavad, et otsus võrokeelne laul Euroopat vallutama saata olnuks veel ülekaalukam. Kui neid vaid keegi kuulata viitsinuks.
Võro keele ja kultuuri levitamise eest riigilt raha saava Võro instituudi töötajatest mitte ükski ei saanud «Tii» poolt hääletada. Instituudi projektijuht Jan Rahman ütleb, et valis Radiolinjas «katssada kõrda», kakssada korda, liinile ei pääsenud kordagi. Sõna «projektijuht» asemele pole võrokesed veel sobivat oma väljendit leidnud, kuigi näiteks gravitatsiooni asemel kasutatakse manokiskmisvägi ja elektri asemel öeldakse tsähvüs. Sülearvuti kohta võib peenemas võro seltskonnas öelda üsapuutri. Eesti-võro sõnaraamat ongi praegu instituudi kõige tähtsam töö. Igatahes on Rahman rõõmus, et nii läks. «Väga hää!» Mida see laupäevane võit võrokestele kaasa võib tuua, ei oska instituudis veel keegi öelda. Kui võro keel peaks Türgis finaali saama, kas hakatakse siis Euroopast helistama ja võro kultuuri kohta pärima? Laulu esitajate hulgas pole küll ühtki võrokest, aga neiud laulavad peaaegu aktsendita. Seni on võro kultuur välismaale jõudnud peamiselt raamatute kaudu. Võrokeelsed luuleraamatud on ilmunud Soomes ja Kauksi Ülle on avaldanud raamatu, kus seisavad tema luuletused kõrvuti ingliskeelsete tõlgetega. Kuid prognoositavad miljonid televaatajad löövad kõik senised katsed näost kahvatuks. «Türklastele võib too asi päris meeldida. Häälikute poolest on meie keel nende omaga sarnane,» arvab etnomuusik Jaan Pulk. Aapo Ilvese tekstis on võrokesed siiski vea leidnud: sõna «joht» ei kasutata võro keeles kunagi jaatavas vormis. Eesti keeles on «johtile» kõige lähemal «mitte». Ilves on Räpina mees, võro ja seto keele piiri peal. Kuid see tõlge, mis televaatajaile Neiokõstõ laulu all jooksis, ei kannata Pulga meelest mingit kriitikat. «Miil hää» on tõlgitud «meil hea», kuigi tegelikult laulavad neiud, et «meel on hea». Pulk usub, et «Tiil» võib olla kaasa rääkida kaalukas sõna eestikeelse etnomuusika tekkes. «Seni on nii, et liivlastel on oma etnomuusika, eestlastel pole,» nendib ta. Anu Tauli kiitmisega pole Pulga Jaan kitsi. Ütleb, et «nagu ilus metsalill trehvanud teiste sekka». Pulk mäletab, et on neidu kohanud Celia Roose laagrites. Sealt peaks olema pärit ka võro keele oskus. «Tema isa Ants Taul tegi mulle kunagi torupilli,» räägib Pulk. «Ja pilli võib tema isa mängida hommikul viieni, nii nakatavalt.» Kuid eurolaulu tegemise käigus on sõnade autor Aapo Ilves kaduma läinud. Pulk ootab siiamaani, et Ilves teeks valmis järgmise Pulga Jaani laulude plaadi kujunduse. Emaplaat on juba valmis ja plaadi võiks trükki saada. «Kui nägema juhtute, tuletage meelde!» sõnab Pulga Jaan ajakirjanikele. ----------------------------------------------------- «Võrokeste suur võit!» kõlab Eesti ainsa võrokeelse lehe Uma Leht peatoimetaja Ülle Harju hääl ülevalt, kui eurolaulu tulemustest juttu teha. «Tii» sõnad ilmusid Uma Lehe esiküljel ja vastukaja on olnud märgatav. «Enne konkurssi helistas mulle Puiga külast 75-aastane Ljudmilla. Ütles, et kavatseb kindlasti «Tii» poolt hääle anda,» räägib Harju. Vaabina külas elav Virve Paavel oli finaali õhtul erakordselt kaua üleval, tavaliselt läheb 68-aastane naine varem voodisse. Ise hääletama ei hakanud, aga vaatas lõpuni. «Kena oli,» võtab ta kokku. «Nood ingliskeelsed laulud ei huvita vanu inimesi.» Paavelist poole nooremad mehed on Uus-Antsla teeristis kõrtsis Presidendi õllega poole peal. «Normaalne!» on Jaan Raudpuu esimene emotsioon. Eriti meeltmööda oli talle trummimees. «Ruskiga virutas!» Üks laua taga istujatest nimetab end katlameheks, teine teeb puutööd, kolmas on endine trummar ja pole ammu tööl käinud. Too viimane, Igor Rimm, ütleb, ehk oleks hääletanud, aga ei saanud: «Tütarlapsel oli mobiil ka, aga välja ei saanud helistada. Kaart oli tühjaks saanud. Limiit läbi.» Raudpuu meelest ei ole Neiokõstõ keel see päris võro, kuigi aru saab. «Igas kihelkonnas on oma kiil. Meil Urvastes ummamuudi, Karula kandis kõnõlõva tõistmoodi.» Üks soovitus on meestel Neiokõstõle enne Türki minekut: «Pussid tuleb kõveraks keerata. Türgis on kõigil nii.» Vaabina küla korstnapühkija Villem Ellamik on samuti pidutujus. Ta tähistab sünnipäeva ja on valmis kõigile välja tegema. Sünnipäev oli 6. veebruaril, veel 9. kuupäeval on pidu täies hoos. See tähendab, et päevaga sai pühitud null korstnat ja samapalju truupe. «On jah võro kiil. Aga ma oleks ise paremini laulnud,» lubab korstnapühkija. Kas Neiokõstõ õnneks või õnnetuseks ei ole korstnapühkija jopel nööpe, vaid üksnes tõmblukk. (PM)
|
Tee koduleheks
