Lastetoast, mis jäi tulest puutumata, sai pererahvas hulga lasteraamatuid, mis vajavad pesu. Voodi alt leiti mõned lohakile jäetud lelud, mis pesumasina värskendust vajavad. Foto: Valgamaalane

Esimese vabariigi ajal ehitatud kollakaspruun puumaja Valgamaal Tsirguliina südames on omadega läbi. Katus on täielikult põlenud, kogu teine korrus takkaotsa. Esimesel korrusel on küll seinad püsti, kuid tuli, suits ja kustutusvesi on teinud oma töö põhjalikult.

Üksnes aasta esimesel päeval viieseks saanud Kristina ja temast kolm aastat vanema Kristjani tuba jäi tulest puutumata. Tõsi, lastetoa pehmed seinavärvid on nüüd tahmast süsimustad.

Pereisa nägi leekides kodu

«Mulle pole see pauk veel kohale jõudnud, aju ei registreeri toimunut,» ütleb Vainonenide pereema Jana. «Praegu on tegemist lihtsalt nii palju, et see viib mõtted mujale. Ent kardan, et kui see kõik lõpuks siiski kohale jõuab, siis kukun sügavale...»

Esmaspäeva hommikul oli veel kõik ilus. Koos söödi hommikust, ema põsemusid, ja siis lasteaeda, kooli ja tööle. Veidi pärast kella 12 südapäeval helises pereema Jana telefon. Ta oli Tsirguliina koolis, kus töötab laborant-registripidajana.

Helistas vanaema, hääl ärevusest ja erutusest värisev. Vaid paar maja Vainonenidest eemal elav vanaema teatas, et nende kodumajast tuleb suitsu – kõik uksed ja aknad on küll kenasti kinni, kuid miskipärast on akendelt kardinad eest võetud.

«Tegelikult oli maja selleks ajaks juba suitsu täis ja valged kardinad lihtsalt mustaks värvunud,» sõnab ema Jana.

Ta helistas ruttu pereisa Margusele. Kohaliku põllumajanduse arendusfirma OÜ Lotamõisa traktorist oli teel Tsirguliina poole. Leekides kodu nägigi tema esimesena.

«Pilt oli trööstitu, kogu maja oli paksu suitsu täis. Leeke nii väga ei olnudki, vaid eestoas,» meenutab veidi hiljem kohale jõudnud Jana.

Selleks ajaks oli isa Margus maja ja õue vahel jõudnud

mitu tiiru teha. Tassis tohutu suitsu sees kobades elamust välja kõike, mida sealt veel võimalik päästa.

Viha ja äng annavad ema arvates ju meeletu jõu.

Midagi jõuti siiski päästa. Kõige tänulikum on ema dokumentide üle. Lastetoas visati kappidest õue veidi riideid, päästeti peegel, mõned diivanipadjad. Kätte saadi ka merisigade puur, ent ... Nuff ja Naff, pere pea viieaastased lemmikloomad, olid juba vingumürgituse saanud.

Liigutavalt palju abi

Esimese koduta öö veetsid Vainonenid vanaema juures. Vallavalitsus organiseeris küll ruumid lasetaias, kuid need olid kütmata. Nii jäädigi seitsmekesi – ema Jana, isa Margus, lapsed Kristina ja Kristjan, kümneaastased kaksikud Kersti ja Kairi ning vanem poeg, 15-aastane Kristo – ööseks vanaema kahetoalisesse.

Eile käisid ema ja isa maja peal koos abilistega vaatamas, kas majast midagi kasutuskõlblikku leida.

«Peamiselt jäid meile alles vaid riided, mis seljas olid. Õnneks on head inimesed juba hulga riideid toonud, kuid ma pole jõudnud neid isegi vaadata, tegutsemist on nii palju olnud,» lausub Jana.

Tegemist tähendab seda, et eile kihutati juba kindlustusfirmasse: vaja ju võimalikult ruttu otsustada, mis edasi saab. Kas vana maja taastada, osta uus renoveerimist vajav elamu või on veel mingi võimalus.

«Raske on selle kõige peale mõelda, kuid tänu abilistele on tunne parem. Hoiame perega nii tugevasti kokku, et küll me sellest üle saame. Nagu keegi on öelnud: mis ei tapa, teeb tugevaks,» ütleb Jana.

Miks Vainonenide maja põlema süttis, pole veel selge. Niipalju kui Jana eile majas käinud ekspertide kõrvalt kuulis, polevat põhjus vales küttekehas või ülekütmises.

«Täna käisime Vainonenide pere eramu põlengu asju uurimas. Tegemist on väga korralike inimestega, elektrijuhtmestik on majas uus ja inimesed on teinud kõik, et pere oleks kaitstud,» kinnitas Valgamaa päästeteenistuse peainspektor Kalle Ristol eile ajalehele Valgamaalane.

«Kuritegelikkust ei olnud, pigem on see õnnetusjuhtum. Kahju on väga suur, kuid õnneks on kõik täiskasvanud ja lapsed elus. Raha tuleb ja läheb – küllap leitakse ka võimalus eluga edasi minna.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.37