Usun, et maja Pirital, kus elab reedeks rahvast kokku kihutav maamaksu vastane Gunnar Stahl, on kanaliseeritud ja veevärk välja ehitatud. Ei tohi aga olla egoist, mõelda tuleb ka teiste muredele, kes aastakümneid on oma majadele sama taotlenud. Minule ei ole maamaksu suurendamine eesmärgiks omaette. Kellelegi ei meeldi, kui maksud tõusevad.
Mina olen valmis loobuma maamaksu tõusmisest Tallinnas järgmisel aastal. Tingimusel, kui Reformierakond loobub kütuseaktsiisi tõusust, elektriaktsiisist ja käibemaksu suurendamisest. Kolmapäevasel riigikogu istungil, kui võetakse vastu 2008. aasta riigieelarve, on neil hea võimalus astuda see eesti rahvale meelepärane samm.
Kui Ansipi valitsus loobub nendest maksutõusudest, siis vabaneb ka linnakassas raha, mida praegu oleme sunnitud arvestama tõusvate kütuse-, elektri- ja muude kommunaalkulude katteks, ning vabanenud raha võime suunata kanalisatsiooni ja veevärgi väljaehitamisse ning ühistranspordi uuendamisse.
Kui peaminister Ansip loobub kolmapäevasel riigikogu istungil Reformierakonna kavandatud maksutõusudest (välja arvatud alkoholi ja tubakaaktsiis!), siis astun mina samasuguse sammu päev hiljem Tallinna linnavolikogu istungil. Ning mitte ainult maamaksu, vaid ka parkimistasude ja ühistranspordi sõidupiletite hinnatõusu suhtes.
Selline on heas usus Tallinna linna Toompeale pakutav kompromiss, millest võidaks Eesti isegi enam kui Tallinn. Riigimeeste asi ei ole mängida jõuluvana, aga eesootava hinnatõusu laviini taltsutamiseks oleks see otsus parim kingitus eesti rahvale. ------------------------------------------------ Seisukohad muutuvad 1999. aasta detsembris tõstis Tallinna linnavolikogu maamaksu 1,2 protsendini maa maksustamishinnast endise 0,8 protsendi asemel. Linnapea oli sel ajal Jüri Mõis. «Te suurendate poole võrra kõige ebavõrdsemat maksu ja diskrimineerite sellega üht liiki vara omanikke,» laitis maamaksu tõusu tollane volikogu opositsiooni liider Edgar Savisaar. Postimees, 3. detsember 1999.
|
