| |
|
 |
Tallinna Ülikoolis töötav Krista Männa võttis nelja aasta eest ühetoalise korteri ostmiseks 240 000 krooni laenu ja maksab seda tagasi veel üle 20 aasta. Foto: Peeter Langovits |
 |
Laenukoorma kandjail on tulnud kõhu kõrvalt säästa
(49)
10.12.2005 00:01
Priit Rajalo, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Korteri ostmiseks peab Tallinnas, aga juba ka Pärnus ja Tartus rahakott puuga seljas olema ning miljoni krooni omanik pole kinnisvaranõudlejate seas kuigi suur tegija. Kes on eluasemete ostjad ja kust nad raha saavad? Priit Rajalo toob mõne näite.
Ühel üksikemal tuli piltlikult öeldes pool aastat kuivikuid süüa, tõestamaks, et suudab um bes 7000 krooni suuruse netopalga (see on see, kui maksud juba maha arvatud) juures veel ka säästa. Sellest oli abi: ta sai korteri ostmiseks pangast kolmveerand miljonit krooni laenu, mida tuleb 30 aastat tagasi maksta. Eestis pidi kuulduste järgi olema p iisavalt laenude-liisingutega koormatud inimesi, kellest kohustuste tõttu on saanud second-hand-kaupluste ning säästumarketite kliendid. Nelja aasta eest lõpetas Krista Männa Tartu Ülikooli ning otsustas Tallinna tööle tulla. Kuna tal pealinnas eluaset polnud, langetas ta kiiresti otsuse, et üürimise asemel on mõistlikum ja odavam soetada eluase laenuraha eest.Toonases töökohas sotsiaalministeeriumis oli aga tema kuupalk kõigest 6000 krooni miinus maksud, mistõttu Eesti Ühispangas Krista Männat konsulteerinud ametnik avaldas arvamust, et tõenäoliselt neiu laenu ei saa. Pani esivanemate maja panti Kuid läks teisiti ja väikese ühetoalise Mustamäe korteri ostmiseks andis pank Männale 240 000 krooni ehk kogu vajaliku summa. Tagatiseks läks Männa vanavanemate maja, kus elavad ka tema vanemad. Lisaks tõi ta tööandjalt garantiikirja ning pank võttis arvesse ka Krista Männa isa sissetuleku. Kuna Männa võttis laenu üksinda, pidi ta raha kulutama elukindlustusele. Kui sellele liita veel korteri kommunaalmaksed ning 25-aastase laenu 2000 krooni suurune kuumakse, jäi Männale kuus elamisraha 500 krooni. Ülejäänud abi tuli vanematelt. «Huvitav on see, et lõpetad ülikooli ära ja mõtled: nii, nüüd tulen Tallinna ja hakkan suurt raha teenima. Tegelikkus on teine,» muigas Männa. Praegu Tallinna Ülikoolis töötades on Männa palk tõusnud ja raha jääb rohkem kätte, kuid laenu juurde pole pank talle pakkunud ja ta ise pole ka väga mõelnud võimalusele müüa oma ühetoaline, laenata juurde ning soetada uus, suurem eluase. Männa sõnas mõtlikult, et tema tutvusringkonnas on vähem kui pooltel laen. Samas ta teab, et miljonikorteri soetamiseks piisab, kui oled turundusjuht. Nende palk võimaldavat juba suurt laenu võtta. Tagasimakseks Eesti keskmine palk «Üldiselt on laenuvõtmise suurim probleem omafinantseeringu puudumine. Ei julgeta vanemate maju-kortereid panti panna,» märkis ta. «Ka mulle luges vanaisa sõnad peale, et ma pean nüüd ilusasti laenu tagasi maksma hakkama. Siiani pole probleeme olnud.» Oma täisnime avaldamisest keeldunud Mati, kes toob Saksamaalt autosid, viis Hansapanka palgatõendi ja Kadriorgu ostetava sajaruutmeetrise korteri hindamisakti ning kahe miljoni kroonine laen kiideti heaks. Tõsi, omalt poolt käis Mati välja 600 000 krooni. Kuus maksab Mati pangale 7800 krooni, mis on kolmandik tema sissetulekust. Üksi 35 aastaks (40 aastaks tema kui 32-aastane laenu enam ei saanud) laenu võtnud mees on kindel, et Eesti keskmise brutopalga suurune kuumakse tal üle jõu ei käi. Sama summa jäävat tal praegugi üle. Mati tõdes, et ei tunne kedagi, kes poleks laenu võtnud, ja summad on ikka üle miljoni krooni. «Millega nad tegelevad? Erinevate asjadega. Enamik tegeleb kinnisvaraga. Ostad ühe korteri ära, pingutad pool aastat või aasta ja maksad 7800 krooni kuus, siis müüd korteri miljon kallimalt maha,» teab Mati levinud teenimisviisi. «Mind tulevik ei hirmuta. Vaata, kui suur on inflatsioon. Praegu tundub 7800 krooni ehk palju, kuid kahe aasta pärast on need võib-olla kopikad,» lisas Mati. Novembris Pelgulinna kahetoalise korteri ostmiseks Ühispangast 700 000 krooni laenanud Ühispanga elukindlustuses töötav Ardo Säks pidi kaks aastat kokkuhoidlikumalt elama, et koguda omafinantseeringu tarvis raha. Lisatagatist Säksil välja panna polnud. Tegelikult pakkus pank 26-aastasele noormehele kogunisti kuni pooleteise miljoni krooni suurust laenu, kuid sellest ütles ta ära. Rohkemat polnud lihtsalt tarvis. Autoärimees Matiga sarnaselt on ka Säks tuleviku suhtes optimistlik ning veendunud, et tulevikus lühendab ta praegu 25 aastaks võetud laenu tagasimakseperioodi. Lõhkilaenamise hirmu pole Nii Hansapanga eraisikute finantseerimise osakonna juhataja Agnes Makk kui SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas kinnitavad kui ühest suust, et lõhkilaenamise ohtu Eestis pole. Hansapank näeb, et laenuvõimelisi inimesi on Eestis veel 100 000, Ühispanga hinnangul on see arv poole väiksem. Agnes Makk möönab, et kindlasti pole kõik sada tuhat inimest need, kellele võiks miljonilaene pakkuda. Hansapanga käes on ligi pooled eluasemelaenudest ning neid on antud üle 55 000. Ühispangal on eluasemelaenulepinguid 28 000. Pangad on kokku arvestanud, et ligikaudu 60 protsendil juhtudest on lepingu taga kaks inimest. Seega võiks eluasemelaenuga seotud inimesi ainuüksi kahe panga juures olla 130 000 ümber. Mingit põhjust, miks Eesti majandusel peaks hakkama halvemini minema, Triin Messimase hinnangul näha pole. Ja temagi tõdeb, et praegu suurena tunduv laenusumma pole mõne aja pärast palkade kasvu arvestades enam teab mis suur. Eesti keskmine brutopalk oli tänavu kolmandas kvartalis 7786 krooni. Kui oletada, et tegemist on netosummaga, saaks selle eest laenu 568 467 krooni. Agnes Makk möönab, et ega Tallinnas ja ehk Tartus-Pärnuski selle raha eest teab mis elamist soeta, kuid täiesti tavaline olevat see, et inimesed püüavad 30–40 protsenti rahast siiski ise käiku panna. Miljonilaenu saamiseks peaks kahe inimese netosissetulek kuus olema kokku 10 000–12 000 krooni. «Aga on ju erinevaid võimalusi laenu kasutamiseks – üks on uue kodu soetamine, teine olemasoleva remontimine, milleks pole nii palju raha vaja,» sõnas Makk. «Näiteks Lasnamäel ja Mustamäel ringi sõites on näha, et remondiraha oleks sinna väga palju vaja.» Agnes Makk aga tunnistab, et kõige suurem probleem on kinnisvarahindade pidev kasv, sest uusi eluasemeid pakutakse vähem, kui nende järele on nõudlus. «Meie ei näe, et inimesed end väga lõhki laenaks. Mure võib olla see, et kui kinnisvarahinnad edasi kasvavad, mängitakse osa inimesi laenusaajate ringist välja, sest nende sissetulek ei võimalda kodu soetamiseks piisavalt laenu saada,» muretseb Agnes Makk.
|