Nimelt ei ole Suurbritannia ja USA võtnud vastu ÜRO ajaloolist põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni. Mitte-vastuvõtmist põhjendavad mõlemad riigid sellega, et mingeid kollektiivseid inimõigusi pole lihtsalt olemas.

Hõimurahvaste jaoks on aga ülioluline just kollektiivsete inimõiguste tagamine.

Tänavu lõppeb ÜRO põlisrahvaste dekaad. Ka kõnealune deklaratsioon võeti vastu dekaadi raames. Deklaratsiooni sõnastamisele eelnesid sajad nõupidamised põlisrahvaste esindajatega.

Lepiti kokku, et põlisrahvaste õiguste deklaratsioon saab oma koha inimõiguste ülddeklaratsiooni kõrval. Seni viimasel läbirääkimisvoorul Genfis möödunud nädalal aga avaldasid Suurbritannia ja USA ootamatult vastumeelsust deklaratsiooni suhtes.

Innuiit Dalee Sambo Dorough Alaskalt tunnistab, et on Ühendkuningriigi käitumises pettunud. Dorough meelest üritab Suurbritannia pimesi ja mõtlematult järgida oma suure venna, USA, eeskuju.

Samuti on Dorough sõnul selge, et Ühendkuningriik seisab pigem suurkontsernide, kui põlisrahvaste huvide eest.

«Suurbritannia käitumine on silmakirjalik, sest peaminister Tony Blair on korduvalt üles kutsunud levitama vabadust, demokraatiat, seaduslikkust ja õiglust.

Innuiit Armand MacKenzie Quebecist lisab, et innuiitide ühiskond, nagu paljud põlisrahvaste ühiskonnad, püsivad kollektiivsetel otsustel ja kollektiivsel maaomandil.

«Kütt peab oma jahisaaki hõimukaaslastega jagama, sest homme võib jahiõnn pöörduda, ning saagi saab keegi teine, samas kui tema tühjade kätega tagasi pöördub.»

Sellises olukorras saavad tegelikud inimõigused olla vaid kollektiivsed ning indiviidiõigustega pole suurt midagi pihta hakata.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.5